LEIB JAHTUB, OODATES TEID! Tähista rahvusvahelist koduleiva päeva nende 10 lihtsa ja maitsva retseptiga ja loe leiva ajaloost!

Leiva ajalugu ulatub nooremasse kiviaega, mil esimesed leivad valmisid algelisel viisil kahe kivi vahel jahvatatud teraviljast ja veest. Küpsetati neid tulistel kividel või tule paistel .

Kergitavad ained, nagu pärm on hilisem leiutus. Esimesed viited pärmile pärinevad 4000 aastast enne meie ajaarvamist Egiptusest. Umbes samal ajal hakati Mesopotaamias kasutama hapendamist. Neid tehnikaid kasutati pigem joovastavate jookide juures ning asjaolu, et läbi selle sai kakukesi söögikõlbulikumaks ja pehmemaks teha avastati suure tõenäosusega juhuslikult.

Leibu on maailmas väga erineva kuju, koostise ja küpsetusviisiga - tortilja, lavašš, pita, naan, puri, matsa jt. Levinuim on nisuleib. Rukkileib on tuntud eeskätt Põhja-Euroopas.
Sõna "leib" on eesti keeles germaani laen ligikaudu meie ajaarvamise algusest.
Traditsiooniline rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili oder. 19. sajandi lõpukümnenditeni lisati leivajahule aganaid, ikaldusaastatel ka muid lisandeid nagu peenestatud tammetõrud, kase- ja sarapuu-urvad, kanarbik jms.

Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas laupäeviti, olenevalt pere suurusest korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel reheahjus küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.

Klikka retseptil: Juuretisega rukkileib kanepiseemnetega 

Parim on alati ise rukkileiba küpsetada, nii tead täpselt, mida leiva sisse paned. Hamba all krõmpsuvad kanepiseemned ja jahvatatud linaseemned on igati väärt kraam tervise heaks.

Klikka retseptil: Jahuvaba pähkli-seemneleib 

Suurepärane leib nädalavahetuse hommikusöögiks või muul ajal näksimiseks. Ei sisalda grammigi jahu ega suhkrut, vaid üleni tervislikke seemneid ja pähkleid.

Klikka retseptil: Puuvilja-pähklileib 

Rikkaliku lisandiga rukkileib ei ole küll see, millest võileiba teha, aga tervislikuks ja maitsvaks vahepalaks sobib väga hästi. Juuretise puudumisel võib seda mõnelt tuttavalt leivaküpsetajalt hankida või osta loodustoodete poest.

Klikka retseptil: Juuretisega rukkileib feta ja päikesekuivatatud tomatiga

Üsna teistmoodi ja väga maitsev leivapäts. Lisandid muudavad leiva nii mõnusaks, et piisab vaid soojale leivale korraliku võikihi lisamisest ja maiustamine võibki alata.

Klikka retseptil: Juustuleib tumeda õllega 

Juust ja õlu võtavad leivas enda hooleks üsna tugeva selgrooga maitsekombinatsiooni tekitamise ning mitmeviljajahu kasvatab liha luudele. Nii sünnib mõnus kore leib.

Klikka retseptil: Paastuleib 

Lihtne teha ja maitseb taevalikult hästi. Seda on hea küpsetada ka paastuvälisel ajal ning nautida ahjusoojalt koos võiga.

Klikka retseptil: Hakkliha-köögiviljaleib 

Mõnikord peab asju teistmoodi tegema, et kas või lastele köögivili meeldivaks muuta. Hakklihaleib on just selline roog, kuhu saad piisaval hulgal porgandit lisada, nii et kõik ikka rõõmsalt sööksid. Kui soovid, võid hoopis hakklihakoogi teha, siis vali küpsetamiseks 20 cm läbimõõduga ümmargune vorm.

Klikka retseptil: Terviseleib 

Rohkete seemnete, pähklite, täisterakaerahelveste ja puuviljadega leib maitseb hea just samal päeval, kui on ahjust tulnud. On vaid ainete mõõtmise ja kokkusegamise vaev, edasi küpseb päts ahjus ise valmis.

Klikka retseptil: Peedi-kartulileib

On leibasid, mis on niii head ja ilusad, et neid lihtsalt peab edasi kinkima. Peet muudab leiva pehmeks ja mahlaseks, kartul aga muredaks ja kooriku kõrbedaks. Tee juurde veel ürdi- või maitsevõid.

Klikka retseptil: Pannileib 

Lihtne leib, mis polegi leib, vaid nagu põhitoit. Leib ja kõrvane koos.