TÄHELEPANU, TOMATID! 10 eripalgelist rooga hooaja lemmikmarjast

Tomat on kõrge dieetilise väärtusega köögivili. Botaanikute jaoks on tegemist marjaga. Tomat sisaldab rohkesti väärtuslikke mikroelemente- vaskee, tsinki, joodi ja fluori ning orgaanilisi happeid. Roheline tomat sisaldab mürgist alkaloidi solaniini, kuid see laguneb keetmisel ja eriti hapendamisel.

Vanad peruulased kasutasid tomatit toiduks juba 5. sajandil enne meie ajaarvamist. Nimi tomat on pärit nahuatli keelest, mis kuulub asteegi keelte sekka. Uuringute kohaselt võisid tomati eellased kasvada juba iidses Antarktikas. Sel ajal oli Lõuna-Ameerika Antarktikale palju lähemal ning maastik polnud veel jäätunud.

Ameerika mandril olid esimesed tomatid pigem pisikesed ja kollase viljalihaga. Euroopasse toodi tomat 15. sajandil, pärast Ameerika avastamist Kolumbuse poolt.

Hispaanlased pidasid alguses tomateid mürgisteks ning kasvatasid neid ilutaimedena, kuigi Ameerika põlisrahvaste jaoks olid need juba tuntud köögiviljad.

Esmalt hakati tomatit kasvatama Itaalias ja Hispaanias, hiljem ka teistes Euroopa maades. Ka osades keeltes levinud tomati nimetus on pärit itaalia keelest: pomi d´oro ehk kuldsed õunad.

Tomatitele vahemereline kliima meeldis väga ning tasapisi hakkas taim muteeruma. Viljad muutusid suuremaks ning nende värvus punasemaks. Üsna pea polnud enam tegemist vaid söögilaua kaunistustega. Üks esimese tomatiretsepte on pärit aastast 1691 Napolist, mis küll arvatakse olevat Hispaaniast pärit.

Tomati laiem levik taldrikutel saialguse 17. sajandi alguses. 18. sajandi keskpaigas oli tomatid näiteks Inglismaal juba igapäevaselt kulinaaria teenistuses, rikastades näiteks salatiteid ja kastmeid. Samas lihtinimene ei teadnud veel tomatist midagi. Sada aastat hiljem, 19. sajandi keskpagas jõudis tomat Lähis-Itta, olles paregu sealse toidutegemise alustalasid.

Eestisse jõudis valguse- ja soojalembeline tomat samuti 10. sajandil, ent veel 20. sajandi alguses tunti seda köögivilja siinmail vähem. Ka Euroopas levis tomat laiemalt alles pärast 1945. aastat. Legendi kohaselt on  selle taga bulgaarlastest võõrtöölised, kes võtsid kodumaalt pärit tomatikasvatusoskuse endaga kaasa.

Klikka retseptil: Soe tomatisalat lehtkapsa ja musta riisiga 

Must riis võib esmapilgul tunduda võõras, kuid see pähklise maitsega kiudainerikas riisisort võib peale esimest proovimist muutuda suureks lemmikuks. Ettevaatlik tasub olla heledate köögipindadega, sest laiali pudenenud riisist jäänud must plekk püsib üsnagi kangekaelselt. Lehtkapsas ilmutab end aeg-ajalt kaubandusvõrgus ja suve lõpupoole ka turul. Väärt toitaineid pungil kapsalist kohates varu seda rohkem ja säilita sügavkülmas.

Klikka retseptil: Tomati-karamellsibula tarte Tatin 

Kuulsast pirukast inspireeritud variant tuleb tomatitest mahlane ja sibulatest magus. Igati suvine suutäis.

Klikka retseptil: Peedi-oavorm tomatitega 

Toitev ahjuvorm, kus saavad kokku õige mitu punapõskset köögivilja. Peet, tomat ja oad täiendavad üksteist suurepäraselt ning nendest valmib üpriski toekas kõhutäis.

Klikka retseptil: Kirju tomatisalat feta ja koriandripestoga 

Koriander ja tomat on hõrk kooslus – samaväärne tomati ja basiiliku tuttava ja turvalise kooskõlaga. Vahelduseks tasub aga mahlaseid ja magusaid tomateid vääristada võrratu koriandriga, mille tulemuseks on kerge maitsepungasid paitav salat.

Klikka retseptil: Tomati-jogurtisupp köögiviljadega 

Külmsupp tomatirohkeks ajaks.

Klikka retseptil: Ahjutomatid riivsaia ja küüslauguga 

Serveeri itaaliapäraseid ahjutomateid eelroana või kerge einena. Samuti sobivad hästi kala- ja liharoogade kõrvale.

Klikka retseptil: Tomati-saiavorm 

Just nüüd parimal tomatiajal tasub küpsetada sellist ahjuvormi, milles olulisel kohal küpsed magusad tomatid. Tomateid võib vormi laduda tihedalt ja kasvõi mitme kihina, oluline, et neid oleks piisavalt palju. 

Klikka retseptil: Kurgi-tomatisalat feta ja vürtsikate kikerhernestega

Seda väga lihtsat salatit võid õigupoolest valmistada igal aastaajal, aga nüüd, kus kodumaised kurgid-tomatid esimesi vilju annavad, on see eriti maitsev. Krõbedad ja vürtsikad kikerherned on maitsev ja tervislik täiendus. Ehtne suvesalat, mida figuuri jälgivad leedid võivad muretult pugida! 

Klikka retseptil: Tomatisalat kreemja fetajuustukastmega 

Igal perel on hea tomatisalati valmistamiseks oma retsept. Vana kooli perenaised segavad kastmeks hapukoort, nooremad katsetavad peenemaid maitseid. Proovi vahelduseks fetajuustu-jogurtikastet, millele annavad lõunamaist särtsu koriandriseemned ja paprikapulber. Salat passib söömiseks nii iseseisva roana kui ka näiteks grillitud lamba kõrvale.

Klikka retseptil: Täiuslik tomatisupp 

Paks ja tummine supp, millele annavad õige maitse ahjus röstitud köögiviljad. Tõeline maitseelamus, parim jahtunult, kuid toasoojalt. Serveeri erinevate lisanditega: kodujuust, paks hapukoor, krutoonid, röstitud soolapähklid ja sibulahelbed.