Foto: Martin Ahven
Repliik
28. aprill 2020, 17:12

Haridusminister Mailis Reps pole õpilaste põllul töötamise vastu

Küsimus | Täiendatud | Kas haridusminister Reps saadaks oma lapsed koolist põllule? (1)

EKRE maaeluminister Arvo Aller soovib saata septembris gümnasistid, kooliõpilased ja tudengid tööle põllumajandusse – õppida võivat ka pärast kapsaste tõstmist. Kui õpilane tahab minna septembris kuuks ajaks põllule, siis kas kool saab seda keelata? Kuidas seda vormistada? Kas õppeaasta pikeneb selle võrra?

Tarmu Kurm, HTMi kommunikatsiooniosakonna juhataja: Me ei näe haridus- ja teadusministeeriumis, et see oleks väljapakutud kujul vajalik ja elluviidav plaan. 

Ka õigusaktide kohaselt ei saa õpilane niisaam koolist puududa, sest õpilasel on kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda kooli päevakavas ettenähtud õppes. 

Kui näiteks kool organiseerib muu tegevuse, näiteks nimetagem seda siis nii-öelda põllutööõppepäevaks ja see  pannakse ka kooli päevakavasse, siis peab see tegevus olema käsitletav õppetegevusena. Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste (pikapäevarühmas, ringides jm korraldatav) järjestust ja ajalist kestust.  

Kui lapsevanem organiseerib ise sellise tegevuse, näiteks osavõtu põllumajanduslikust ettevõtmisest omal initsiatiivil, siis sellisel juhul peab vanem puudumist põhjendama ja kool saab hinnata, kas puudumise puhul oli tegemist mõjuva põhjusega või mitte. Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks.

Õhtuleht: Maaeluminister arvab, et õpetajad on vastutulelikud ja kõike annab kokku leppida. Klass teatab, et nad nüüd nädal aega kooli ei tule? Või saadab kool kõik õpilased põllule, kui kooli direktor ja põllu omanik kokkuleppe sõlmivad? Kas minister Reps on valmis oma lapsed koolist põllutöödele saatma?

Mailis Reps, haridusminister: Õpilaste töö on eelkõige õppimine. Nende tööle rakendamine saab toimuda ainult siis ja sel moel, kui see õppimist ei sega.

Kindel on see, et haridussüsteemi abil ei saa lahendada ega peagi lahendama põllumajanduses kujunenud kitsaskohti. Haridussüsteemile ei saa panna vastutust põllumajandusvaldkonna käekäigu eest. Haridussüsteemil on teised eesmärgid.

Muidugi on teemal ka teine dimensioon: noortele on töökogemusi vaja ning selleks erinevate võimaluste pakkumine ei ole iseenesest taunimisväärne. Noorte endi huvi töökogemuse saamise vastu näitab malevarühmade kiire täituvus. Aga selle juures on oluline, et neile on tagatud turvaline töökeskkond ning just noorele sobilikud tingimused.