TULEVIKUTOIT: kaks õde seadsid Tartu äärelinna garaažis üles kilgikasvanduse (20)

Maaleht

„Kilkide söömine on põhimõtteliselt sama, kui süüa näiteks kana,“ ütles doktorikraadiga bioloogist noorem õde Külli Lokko, kelle sõnul pole me putukate söömisega harjunud, ent seda on aastatuhandeid tehtud.

Vanema õe Marge Kõllamägi sõnul tekkis putukatoidu pakkumise mõte, nähes saadet tulevikutoidust – putukate ökoloogiline jalajälg on väga väike, sest nende kasvatamiseks läheb vaja tunduvalt vähem maad, sööta ja vett kui veiste või sigade kasvatamiseks.

Kuna kilgid on üks uuritumaid putukaliike, kõrge toiteväärtusega ja ka kasvatamine on suhteliselt levinud, siis pärast Soomes sealse kasvandusega tutvumas käimist otsustati võtta endale harilikud toakilgid, kelle jahvatamisel saadud jahu toiteväärtus on väga suur.

Praeguseks on õdedel välja töötatud kolme maitsega näkileivad, kaht sorti kilgijahuleivad ja magusad energiapallid, ent sortimenti on plaanis suurendada. Asjaga on vaid üks mure – putukad on ELis uuendtoit ja neist valmistatud tooteid ei tohi inimtoiduks müüa, ent õed loodavad, et saavad müügiloa järgmise aasta alguses.

Refereeritud artikli täistekst Maalehes.