Toiduuudised

BURGERIHULLUS KOGUB TUURE! Hamburgerite pikk teekond kiirtoidust gurmeeroaks (+ retseptid!) (1)

Manona Paris, 2. juuni 2019, 11:42
Evelin Ilvese burger. Tiina Kõrtsini
Hamburger on tänapäeval juba nii peen roog, et seda passib pakkuda ka presidendi vastuvõtul ja gurmeekokad avavad järjest buksiputkasid. Tee sinagi üks tore enda maitse järgi burks kaunist kevadpäeva tähistama.

Maailmas jaotatakse juba ammu hamburgerid kaheks - gurmee- ja kiirtoiduvariant. Ühist on neil vaid niipalju, et mõlemad koosnevad lihast ja salatist kahe küpsetiseviilu vahel.

Samal teemal

Tasub ka meeles pidada, et burger ei pea ilmtingimata karjuma kaugelt - ebatervislik! Selle vältimiseks tasub burgerikotlett teha väherasvasest kana või loomalihast ning kastmetes ja salatites lugeda kaloreid. See aga ei tähenda maitse pealt kokkuhoidmist. 

Hea burger on üksteist täiendavate maitsete harmoonia. Kukli magusus, kotleti täidlus ja tummisus, salatite värskus ja veidi ekstrasärtsu kastmest - kokku tuleb midagi väga nauditavat. Kuigi ajalooliselt on burger pigem kiirtoit, on ta tänapäeval muutunud osaks toidunautimise kultuurist, mida süüakse pigem aeglaselt. Põhjus ka lihtne - kui suurt ja uhket käsitööburgerit käigupealt sisse ahmida, on tulemuseks kiire pesupäev...

Aegade hämarusest

Ajalooliselt pärinebki hamburger tõepoolest Saksa linnast Hamburg. Esimesed märked selle roa kohta on kirjas aastast 1758. aastal avaldatud kokaraamatust, kus seda nimetati "Hamburghi vorstiks", mida tuli serveerida praetud leiva peal. Sarnane oli menukas söök nimega "Rundstück warm" ehk jämedas tõlkes soe leivarull. Euroopast väljarändajad võtsid harjumuse kotlette leiva vahele panna endaga Ameerikasse kaasa, kus see nagu kõik toidud ajas kiiresti muutuma hakkasid. Algupärased väiksemad (sealiha)kotletid asendusid suuremate veiseliha pihvidega. Ameerikas serveeriti rooga Hamburgi steigi või võileiva nime all. 

Oma osa kasvaval populaarsusel oli ka asjaolul, et rooga oli mugav süüa - liha ei teinud sõrmi rasvaseks. See oli ka odav toit, mis valmis sageli kliendi silme all, ehk ka värskus oli tagatud. Linnadesse tekkisid üha rohkem taolisi müügikärusid või -putkasid. Hamburger sai üha menukamaks ja mitmed immigrandid üritasid seda enda leiutiseks nimetada. Aastal 1904. aastal St Louis´i maailmanäitusel kuulutati hamburger juba imeliseks uuenduslikuks tänavatoiduks. Mõnikord muutub mingi asi üleüldiseks fenomeniks samaaegselt ja seetõttu ei saa keegi kindlasti väita, et tegemist on tema leiutisega. 

Hamburgerid meeldisid kõigile. Esimese maailmasõja üldises saksavaenulikkuses üritati küll rooga ümber nimetada Salisbury steigiks, aga see ei saanud kõlapinda. 

Massiliseks muutusid burgerid aga peale teist maailmasõda. Ehkki, kui 1940  Richard ja Maurice McDonald oma müügiputka avasid, ei oleks nad seda suutnud ette näha. Nende konseptsioon oli jah uuenduslik - nad keskendusid  erinevalt väga paljudest konkurentidest võimalikult kiirele teenindamisele. Tegemist oli aga hoopis teistsuguse söögikohaga kui praegune McDonalds.

Muutused algasid, kui vennad müüsid oma kuue restoraniga äri aastal 1961 ärimees Ray Krocile, kes muutis äri globaalseks. Just tema tõi mängu kuldsete kaartega logo ning klouni maskotiks. Praegu müüakse ainuüksi Ameerika Ühendriikides aastas 550 miljonit Big Mac burgerit.

Eestisse jõudsid burgerid 80ndate lõpous koos kooperatiiviajastuga. Toona tähendas burger üsna magedat saia. sageli kahtlase värsksuastmega kotletti, hulka koorekastmes peeneksriivitud kapsasalatit ja siis ohtralt majoneesi-ketšupikastet. Kooslus võis olla tõeliselt hõrk, aga samas ka väga eemaletõukav. Söömiseks anti sageli kaasa lusikas või kahvel ning sur hulk salvrätte. 

90ndatel läks burger massidesse. 1995 avati McDonaldsi restoran Viru tänava alguses, kus sai väga teistsuguseid burgereid. Tallinnas olid kohalike lemmik-burksikohad Viru väljakul marsruuttaksode peatuskohas (hetkel on seal Viru Keskus), Linnu teel ja Lepistiku peatuse juures. Tartus vonkles alatasa Toidutorni burksiluugi taga. Kindlasti oli häid kohti veelgi - hea lugeja, jaga oma mäletsusi ka meiega!

Kaasajal on burger muutunud vaat et uueks rahvustoiduks, millele leitakse järjest huvitavamaid knihve. Tänavatoit on ka meie vabaõhuüritustel üha menukam. Rääkimata kerkivast hinnast - burger pole juba ammu enam odav kiirtoit. Mullu lõi oma versiooni kvaliteetsest burgerist ka Hiiumaal suvekohvikut pidanud Evelin Ilves. 

Mis burksihullus see Eestis lahti on läinud, päris Evelin mullu oma Toidutare kolumnis, täheldades, et tal on raske burgerivaimustust jagada. "Ent kui ikka klient tahab, siis on mõistlik vähemalt kaaluda, mida selle soovi täitmiseks teha annab. Nii, et endal piinlik pole ja enamgi veel –et rõõm tehtust alles jääks. /-/ Kui burks, siis burks. Tuleb lihtsalt teha maailma parim." Tema burgeris  olid koos 100% laagerdunud lihaveis, maitsev mure kukkel, mustsõsta kaste lisaks maitsev hapukapsabaasil tehtud salat. Üks tema kohviku menukeid oligi sündinud. 

Burger ballisaalis

Burgereid pakkuti ka tänavusel presidendi vastuvõtul Estonias.  Tegelikkuses oli see küll pooleks lõigatud ja täidetud brioche (ehk saiake), ent vau-efekt oli olemas.  Kohvik & Catering Muna kokk Aleksandr Nikoškov oli burgerile pannud juurde Konju talu kitsejuustu ning karamelliseeritud Peipsi sibulat.

Niisiis pole burger kaugeltki tänava- ja festivalitoit. Üldse on toidumaailmas piirid kadumas. Peaasi, kui see maitsev on!

Hea lugeja -

Anna meile kommentaarumisse teada, kus saab tänapäeval head burgerit! Või nostagitse julgelt - kus olid vanasti head burksiputkad! 

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
manona.paris@toidutare.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee