Spargelkapsas on pärit Itaalia aladelt. Paljudes keeltes on selle kohta kasutusel nimetus broccoli, mis tuleneb itaaliakeelsest sõnast brocco ehk haru. Hoolimata köögivilja noorte õienuppude sarnasusest spargli omadega on tegu hoopis kapsa lähisugulasega.
Botaaniliselt on brokoli lähisugulane lillkapsaga ja esmapilgul ka sarnaneb sellega, vähemalt pealtvaates. Spargelkapsa teistpidi pööramisel aga ei leia sealt üht lühikest jämedat vart nagu lillkapsal. Pikast jämedast varrest hargneb mitu peenemat, millest igaühe otsas kasvab eraldi roheline kimbuke ehk õisik. Spargelkapsa lehed ei liibu õisiku ümber, kuna erinevalt lillkapsast valgus selle õisikuid ei kahjusta ja neid pole vaja otsese päikese eest varjata. Enamikul sortidel on liitõisik tumeroheline, mõnikord sinaka või violetse varjundiga.
Ostmine ja säilitamine
Vali võimalikult kompaktne ja tumedavärviline brokoli, millel võiks olla isegi punakaslilla kõrvaltoon. Harali kasvanud pea ja tillukesed kollakad õied kõnelevad oma paremad päevad seljataha jätnud kapsast, mille maitse pole just eriti hea.
Säilita külmkapi külmemas osas kuni kolm päeva, kuivamise vältimiseks mähi toidukilesse. Liiga soojal temperatuuril avanevad brokoli õienupud juba paari päevaga. Närbumise ja kolletumise vältimiseks hoia spargelkapsast nagu teisigi kapsaid lahus etüleeni eraldavatest viljadest (nt tomatid ja banaanid).
Väärtused
Spargelkapsas on õigesti valmistatuna väga maitsev, vähekaloriline ja ka otseselt tervendav. Mitmed asjatundjad peavad just brokolit kõige rikkalikumalt väärtuslikke bioühendeid ja mineraalaineid sisaldavaks köögiviljaks. Nagu teisteski köögiviljades on spargelkapsas rohkesti lahustuvaid kiudaineid. Märkimisväärselt pakub brokoli karotenoide, nagu beetakaroteen ja luteiin, samuti foolhapet, C- ja K-vitamiini ning mitmeid B-rühma vitamiine. Rohkesti on rauda, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit.
Spargelkapsast on leitud ka bioühendit, millest inimorganismis tekib tugevatoimeline antioksüdant, seedeorganite vähki ennetada aitav sulforafaan. Ameerika meditsiiniajakirjanduses avaldati nimekiri köögiviljadest, mis võivad ära hoida soolevähki, ning brokoli oli selle uhkes eesotsas. Kuid spargelkapsal usutakse olevat ka üleüldine vähivastane toime. Prestiižse Johns Hopkinsi meditsiinikooli teadlased on avastanud brokolis suures koguses isotiotsüanaate – kemikaale, mis ergutavad organismi tootma ise vähivastaseid ensüüme. Need neutraliseerivad kantserogeensed ained enne, kui need pääsevad kahjustama tervete rakkude DNAd. Tugeva vähivastase toimega on ka brokoli sugulased kapsas, lillkapsas ja brüsseli kapsas, samuti punane kapsas.
Brokolit peetakse ka noorendavaks toiduaineks, mis võib pidurdada arterite lubjastumist ehk ateroskleroosi. Lisaks teatasid Harvardi ülikooli teadlased eelmise aasta oktoobris, et brokoli (ka spinat) vähendab silmakae ohtu ning kaitseb ajurabanduse eest. Mõnede teadlaste arvates on brokoli tugeva skleroosivastase mõjuga, mistõttu soovitatakse eakatel inimestel seda rohkesti süüa.
Tänu kiudainetele on brokoli kergesti seeduv, sobides ka mao- ja soolehaigusi põdevatele inimestele. Samuti on spargelkapsas tähtis köögivili mõningate südamehaiguste, diabeedi, osteoporoosi ja kõrgvererõhktõve ennetamisel.
Kuidas tarvitada?
Spargelkapsas on nagu lillkapsaski söödav ka toorelt. Ent paar minutit blanšeerimist vulinal keevas vees või 5 minutit kuumas aurus ning sellele järgnev kiire külma veega ülevalamine teevad brokoliga suisa imet. Tuhmid ja tumedavärvilised õisikud muutuvad pärast sellist protseduuri isuäratavalt briljantroheliseks. Selle ajaga need pehmenevad, kuid ei kaota oma väärtuslikke omadusi. Keedetud brokoli peab olema heleroheline ja kergelt krõmpsuv. Ülekeedetud brokoli muutub tumeroheliseks ja kaotab kasulikke aineid, eriti C-vitamiini.
Blanšeeritud spargelkapsas on valmis dippimiseks, tainasse kastetult frittimiseks, aga ka salatitesse, vokitoitudesse, suppidesse, pirukakattesse või ahjuroogadesse lisamiseks.
Külmutamine
Brokolit võib külmutada üksikute õisikutena, varreviile aga eraldi. Teiseks viisiks on varrega õisikute pikuti poolitamine. Blanšeeri ensüümide tegevuse peatamiseks 3 minutit vulinal keevas vees või 5 minutit aurus, mõlemal juhul jahuta kohe jääkülmas vees. Paki karpidesse või kottidesse. Viimastest vajuta välja nii palju õhku kui võimalik, karpi jäta 1 cm paisumisruumi.
Kommentaarid (0)