EVELIN ILVES: Maailma maitsvaim soperdis! ( retsept!)

Kui su elus puudub rutiin – mis on paljude inimeste suur unistus – hakkad paratamatult otsima võimalusi omale rutiine luua. Sest see tekitab turvatunnet. Korrapärane rütm on õdus ja mugav. Nii said pannkookidega pühapäevahommikud presidentuuri ajal mulle üheks armsatest rutiinidest.
Eriti tore oli, et maakodus oli pühapäeviti laua taga vähemalt üheksa maiast suud – kutsusime ka tööpostil olevad julgestajad, kel võimalus oli, meiega sööma. Nii tekkis toredat rahulolu söögituppa alati rohkem.
Aga teate, mis probleem sellega tekkis? Rutiinne igavus muidugi! Oma pere traditsioonilised retseptid olid liigtihedasti kasutuses ja nii hakkasin ma mööda netti ja kokaraamatuid maailma rahvaste pannkoogiversioone otsima ja katsetama ka.
Valik oli tõesti rikkalik: alates eelmise päeva riisipudrust tehtud ahjupannkookidest lõpetades prantslaste udupeente pitsi meenutavate ülepanni kreppideni. Kõik olid maitsvad, ent üks versioon – austerlaste oma, mis sündis kunagi keisri koka äpardusest – oli üle kõige, lihtsalt imeliselt hea. Seda vahvat lugu ja retsepti täna teiega jagangi!
Kaizerschmarrn ehk keisri pannkoogid, et mitte öelda „äpardunud omlett”.
Pole harv, et köögis sünnib äpardusest hoopis midagi uut ja enneolematut. Täpselt nii juhtus kokaga, kes valmistas keiser Franz Joseph Esimesele (1830-1916) ja tema abikaasa Elizabethile meelepärast kerget desserti. Õhulised pannkoogid läksid aga tookord untsu.
Ent legend räägib, et keisri pere, eriti aga saledat joont hoidev keisrinna, olid „äpardusest” vaimustuses. Nii sündis tänapäeva Austria üks tuntumaid magustoite, mis enam nii kerge ei tundugi, ent tollaste kreemikookidega võrreldes on tegu siiski peaaegu õhuga. Meie pere vaieldamatult oodatuima pühapäevahommikuse õndsuse retsept pärineb Viini legendaarsest kohvikust Café Centrale.
5 muna
5 spl suhkrut
100 ml rõõska koort (sobib nii 35%, 10% kui ka talupiim)
3,5 spl nisujahu
näpuga soola
vanilli või tilk Vana Tallinnat (soovi korral)
peotäis heledas rummis leotatud rosinaid (laste puhul loobu sellest)
küpsetamiseks head taluvõid või ghee’d (selitatud võid).
Klopi munakollased suhkruga tihedaks vahuks, eraldi vahusta munavalged. Sega koor munakollaste hulka, lisa vanill või veidi Vana Tallinnat ja nõrista kergelt segades munavalge vahu sisse. Sõelu juurde jahu ja lõpuks sega ettevaatlikult hulka leotatud rosinad. Sulata või pannil ja pane kulbiga panni keskele kohev hunnik.
Mõne minuti pärast, kui kook on alt helepruun, hakka seda puukahvli ja pannilabidaga pöörama. Katkiminek käib asja juurde. Sa pead tükke võis mitu korda küljelt küljele pöörama, kuumus peaks olema keskmine või pigem madal ja sinu näpud kiired. Ülearu küpsetamisel läheb kook nätskeks, aga toores pole ka hea. Iga tükk peab olema õhku täis nagu uhke keiserlik puudel.
Ära unusta, et ka imperaatori kokal läks see roog aia taha!  Et tulemus näeb välja nagu suuretükiline magus munapuder või omlett, on hiilgava maitse kõrval selle roa võlu.
NB! Vahukoor on annab sellele roale siiski kõige õigema, ühtaegu siidja ja sametise, sulava ja õhulise oleku.
NB!! Või peab olema parim, muidu läheb see kõrbema või hakkab pritsima. Mina kasutan Nopri ja Valio võid.

HEAD NAUTIMIST ja
Mõnusate kohtumisteni!
Evelin
Hiiumaalt