Enamik meil talvel esinevaid linnuliike tuleb toime inimese abita. Talvine toitmine võib isegi kahju teha, eriti veelindudele ja siis, kui neile pakutakse leiba-saia. Kõik meie veelinnud on rändlinnud ega vaja inimestelt lisatoitu. Väikestele aialindudele on talvine lisatoit aga oluline ja suurendab paljude liikide ellujäämisvõimalusi, eriti pakaselistel talvedel.
Kas pekk või rasv?
Igal linnuliigil on oma lemmiktoidud, kuid isegi samale linnule võib ühel päeval maitseda üks, teisel päeval teine toit. Kes soovib oma aias näha paljusid liike, peab soetama võimalikult mitmekesise toiduvaru. Kõige klassikalisem talvine linnutoit on muidugi pekk, mis on energiarikas ja meelepärane kõhutäide paljudele talvelindudele, eriti tihastele, puukoristajatele ja rähnidele. Varblased, talvikesed ja rohevindid söövad meelsasti teravilja.
Teine tuntud linnutoit on rasv. Lindudele meeldib energiarikas searasv. Seda saab pakkuda nn tihasekellana või lihtsalt alusele kinnitatud topsiga. Pekk kipub kõvaks külmuma, aga rasva on lindudel ka suure külmaga hea nokkida. Vältima peaks võrguga rasvapallide tegemist ja kasutamist, sest võrgud on lindudele ohtlikud.
Veel parem on segada sularasvaga, eelistatult searasvaga kaerahelbeid või hirssi. Lase sel segul natuke soojas seista, et rasv jõuaks teradesse imbuda, ja kurna üleliigne rasv pealt ära. Sellist toitu võib korraga rohkem valmis teha ja säilitada väikestes karbikestes. Pakkuda võib ka veidi hakkliha, soovitatavalt rasvast sealiha, mis niisama kergesti ei külmu.
Linnutoidu valmistamiseks pole soovitatav kasutada margariini, selles sisalduvad muundatud taimsed rasvad kahjustavad lindude tervist. Lindudele on ohtlik ka margariini suur keedusoolasisaldus.
Milliseid seemneid valida?
Peaaegu kõigile lindudele on meelepärased seemned. Neist tuntumad on päevalilleseemned ehk sihvkad, mis meeldivad enamikule talvelindudele. Kuna väiksemad sulelised koorivad seemned enne söömist ära, võiksid need olla õhukese koorega. Just musta kestaga päevalilleseemned on kõrgema toiteväärtusega ja lindudele kergemad avada. Ka kõrvitsa-, õuna-, seedermänni-, rapsi- jm seemned on maitsev suupiste.
Lindudele maitsevad ka pähklid, kõige paremini maapähklid ehk arahhised. Nende pakkumiseks võib kasutada sööturit. Muidugi ei tohi lindudele anda soolapähkleid. Tugeva nokaga seemnetoidulised linnud, nagu rohevint, talvike või varblased, söövad ka teravilja. Sobiv toit on näiteks kaerahelbed, hirss, tangud, tatar ja mais. Pakaselistel päevadel võiks toitu enne linnumajja panekut immutada toiduõliga, siis ei külmu see ära.
Kas saia tohib pakkuda?
Talvistele aialindudele sobivad ka poes müüdavad puurilindudele mõeldud segud, samuti pudiks tehtud keedumuna. Rästastele ja teistele suurematele lindudele meeldivad pehmemad köögiviljad, näiteks keedetud kartulid. Maitsvad on ka õunad (sealhulgas paradiisiõunad), mida võiks sügisel lindudele puu otsa ja puu alla jätta.
Saia lindudele söögiks panna ei maksa – see ei ole linnutoit. Leib ja sai on küll tehtud teraviljadest, aga on väga tugevalt töödeldud, leib on lindudele ka liiga soolane. Teised teraviljatooted, nagu küpsised, vahvlid ja saiakesed, on lindude jaoks rämpstoit. Nad võivad neid küll näljaga süüa, aga ei saa sealt midagi vajalikku, valge sai võib hoopis nende tervise rikkuda. Eriti ohtlik on see kevadisel poegade kasvatamise ajal, sest linnupoegade organism on rämpstoidule palju tundlikum.
Kus linde toita?
Otstarbekas on panna lindudele spetsiaalne toidumaja või -laud, mitte raputada palakesi lihtsalt aknalauale. Esiteks võivad linnud toidu pärast tungeldes vastu akent lennata ja endale viga teha. Teiseks võib aknalauast saada haiguste levimise koht. Näiteks vineerpõhjaga toidumaja on hoopis lihtsam puhtana hoida kui värvitud plekist aknalauda.
Kortermaja elanikele võib soovitada nii seemnete kui ka pähklite jaoks eelkõige aknale kinnituvaid söögimaju. Sinna saab hõlpsasti toidusegu lisada ja lindude toimetamist on aknast mõnus jälgida.
Söötmiskohti ei maksa rajada liiga tihedasti, muidu võõrduvad linnud nende loomulikest toiduotsimispaikadest. Kindlasti tuleb jälgida, et toituvate lindude juurde poleks vaba juurdepääsu kassidel.
Kui kaua linde toita?
Kui lindude toitmist juba alustada, tuleb seda jätkata kevadeni, mil nende loomulik toit jälle kättesaadavaks muutub. Eriti halb on katkestada toitmine ootamatult lumerohkel ja külmal talveajal. Lisatoit on neile tähtis ka suure sula või sooja järel, kui tuleb äkiline külm. Soojemal ajal saavad linnud hakkama lisatoiduta.
Süüa võib panna nii kord päevas kui ka mitu korda, olenevalt võimalustest. Tee seda aga iga päev enam-vähem ühel ja samal ajal. Linnud õpivad kiiresti ja kogunevad siis toitmise ajaks, toit ei jää asjatult seisma ega mattu lume alla. Portsu suurus pole oluline. Kõige tähtsam, et see oleks iga päev enam-vähem ühesugune, kasvõi väike pihutäis. Kui tekib soov toitmine lõpetada, tuleb toidukoguseid mõne nädala jooksul tasapisi vähendada. Esimese kevadise sulaga ei maksa toitmist kohe peatada, samuti peaks olema valmis uuesti alustama, kui külm või lumi naasevad. Lindude toitmine tuleb lõpetada hiljemalt aprillis.
Kas anda lindudele ka juua?
Miski ei meeldi lindudele rohkem kui hommikuti söötmiskohale veerandtunniks asetatud kausike toasooja veega. Ka linnud vajavad vedelikku, enamasti tuleb neil selleks süüa lund, eriti siis, kui nad on kusagilt leidnud soolast toidupoolist. Lume sulatamiseks kulub lindudel aga tohutult energiat.
Kõige rohkem käib söömas rasvatihane
Eelmise talve aialinnuvaatluse käigus loendati söötmiskohtades üle 26 000 külastuse. Kõige arvukam liik oli rasvatihane, kes moodustas üle 26% vaadeldud lindude koguarvust. Esiviisikusse mahtusid veel rohevint, põld- ja koduvarblane ning sinitihane.
Kommentaarid (0)