Eesti toit 25 aasta pärast: Kas sööme sinki ja suhkrut või pistame põske kapsleid

Ta arvab, et ka järgmisel veerandsajandil muudab söömist toidust endast oluliselt rohkem kaasaegne maailm, kasvõi võimalus  tellida toitu internetist. „Kindlasti tuleb muutusi ka toidutööstuses, aga erinevalt IT-st on need väga aeglased,“ usub Horm. „Lugesin just, kuidas toitusid vanad roomlased. Neil oli laual eeskätt juust, sai, väike vein, puuvili ja õhtuks kas veise- või sealiha. Mis on vahepeal muutunud?“ küsis ta retooriliselt. 

 Vastupidiselt Hormile usub Saaremaa Piimatööstuse AS juhatuse esimees Ülo Kivine, et sotsiaalmeedia muudab toitumisharjumusi ikka väga kärmelt ning paratamatult muudavad inimeste toitumisharjumused ka toidutööstust.  

„Kui inimene sööb 60 aasta jooksul iga päev ära 50 g suhkrut, siis sööb ta selle ajaga ära 21 kotti suhkrut. Aga võib-olla tulevikus võtame mõne kapsli sisse ja meil ei ole vaja sellistes kogustes süüa,“ arutleb Kivine. Samas on ta nõus ka meie kokanduse grand old man´i Dimitri Demjanoviga, et tabletid ei asenda iialgi toitu, sest toit - see on nauding.  

 „Kui 25 aastat tagasi me sõime selleks, et saada kõht täis, siis 25 aasta pärast inimesed toituvad väga selgelt toitainetest,“ usub AS Sangaste Linnas tegevdirektor Pille Pokk, et aastal 2043 söövad inimesed pigem vähem, aga teadlikult. 

„Aga nad ei toitu mitte tablettidest, vaid turul on olemas funktsionaalsed toiduained. Kui täna toidutööstus enamasti rikastab toitu nii vitamiinide, mineraalainte kui muude komponentidega, siis loodetavasti varsti saame me kõik need komponendid kätte nii piimast, viljast kui ka lihast. Ritsikaid ja vetikaid ei hakka me kasutama mitte 25 aasta pärast, vaid see on homne päev,“ usub Pokk, et tänu sellele on ka inimesed tervemad ja ei pea enam nii palju toidulisandeid kasutama. „Toidutööstus võtab toidulisandite turu üle,“ loodab Pokk.