MAITSEV KATSE | Ploomileib ja sõir – mida kujutavad endast setu toidud? Anname hinnangu!

Õhtuleht ja Taarka Tare korraldasid katse, et proovida Taarka Tare parimaid ja põnevamaid toite ning saada teada, mida see setu toit endast kujutab.

Kõik proovitud leivad on tehtud keedutaignast - st rukkis on enne magustatud ja seepärast eriti suhkrut lisama ei pea. Kõigi leibade juuretis on saadud Petseri kloostri munkadelt.

Liivapuumar'a leib (ploomileib)

Setomaal oli traditsiooniks panna leiva sisse kuivatatud puuvilju. Üheks lemmikuks oli must ploom. Ploomileib sai Seto Kuningriigipäeval 2015 rahvalemmiku tiitli. Eriti hästi maitseb koduse pasteediga.

- Kummaliselt magus ja samal ajal soolane – seda kõige paremas mõistes.

- Ma ei oska selle kohta esimese hetkega midagi öeldagi. Kas ta meeldib mulle väga või kohe üldse mitte? Lõppude lõpuks otsustasin, et ikka meeldib küll.

- Ülitoitev, juba pärast esimest viilu on tunne nagu oleks lõunal käinud.

- Koorik on kõva, kuid sees on tõeliselt hea pehme leivake.

- Ploomileib on mõnusalt suur ja uhke. Tundub, et leivatainast on ikka hästi kaua sõtkutud, sest leib ise on tihke.

- Kui ploomileib, siis äkki võiks olla rohkem ploome sees? Aga see on minu arvamus – võib-olla siis poleks enam ploomileiva moodi, vaid hoopis midagi muud.

- Mingi võõras maitse oli juures. Uurisin pakendit ja selgus, et rosepipar. See annab leivale erilise maitse, mida ma varem mitte üheski teises leivas tundnud ei ole.

- Leivale annab veel magusust mesi, mis on jällegi väga eriline.

- Minule meeldib rosepipar väga – see meenutas mulle mingit itaalia toitu. Olen väga suur itaalia köögi fänn.

- Kui soovid saada maitseelamust, siis ploomileib seda pakub.

- Ploomid sobisid selle tumedamat sorti ja tummise rukkileiva sisse nagu valatult. Särtsu lisas kindlasti rosepipar, mis alguses tundus ootamatu, aga samas oli tegemist väga huvitava nüansiga.

- See leib võiks sobida ka tervislikuma teraviljatoote austajatele. Ka neile, kes ei tarbi nisujahu.

- Sobib süüa ilma katteta, aga kohe tekib soov proovida näiteks isetehtud maitsevõiga. Suu hakkab vett jooksma!

Valgõ sõir

Tuntuim seto söök, mille alusmaterjal pidi traditsiooni kohaselt olema valmistatud ühe lehma piimast. Sõira ei panda leiva ega saia peale nagu juustu, vaid see on eraldi söök. Hea on sõira mekkida meega või määrida peale võid.

- Ma pean tunnistama, et välimus oli üsna kummaline. Otsustasin riskida ja maitsesin. See oli tõesti väga hea! Raamatu üle ei saa ikka otsustada pelgalt kaant vaadates.

- Kuna ma polnud sõira kunagi söönud, siis ei teadnud, mida oodata. Mind üllatas selle struktuur. Miskipärast arvasin, et see on nagu või, aga tegelikult oli kohupiima moodi. Arvan, et söön seda tulevikuski.

- See maitses imehästi leiva peal.

- Mina aga eelistasin seda lihtsalt lusikaga suhu panna. Seda on soovitatud ka paki peal.

Mastõra valgõ leib (valge kloostrileib)

Kloostrileib on puhas nisuleib, aga keedutaignast ja juuretisega.

- See on hoopis teistsuguse maiguga kui poeleivad!

- Koorik on mõnus ja krõbe, kuid samal ajal mahe.

- See leib näeb tõeliselt vinge välja! Söön juba silmadega!

- Maitselt mahe ja meeldiv, sobiks peale panna või ja üks korralik singitükk.

- See leib on päris suur – söömiseks on vaja ikka viit last, naist, ämma ja äia!

Vana-aolinõ linnasõjahuga makõleib (vanaaegne linnasejahuga magusleib)

Leiva sees on lisaks kadakamarjad ja siberi setode juurest toodud toomingamarja jahu.

- Väga omapärane maitse. Justkui on magus, samas pole. Põnev maitseelamus.

- Esteetiliselt hea välimusega pätsike

- Tekstuur on mõnus ning maitse niisamuti.

- Tundub tervislikum kui paljud muud leivad.