Valikuid mõjutab ka keskkond, milles me elame. Toidukaupade virvarris on keeruline valida, mida süüa ja kui palju süüa. Nii võibki juhtuda, et söömise strateegia võtame üle pandalt, aga söögi materjali lõvilt – näiteks liha, mis kõhu liigselt täis pargib.
Olukorra teeb ehk natuke lihtsamaks, kui tuletame söömise puhul meelde, kuidas loomad käituvad. Näiteks salatit ja juurikaid võime kõhtu ajada iga kell ja igast asendist. Liha tasub seevastu süüa ettevaatlikumalt, näiteks kord päevas.
Muidugi, me oleme leiutanud sellisedki toidud, mida loomad ei söö, nagu jäätis, lasanje ja näkileib. Siin tasub mõelda kaloritihedusele – kui toit on kalorihõredam (näiteks näkileib), siis võib seda süüa rohkem ja tihedamini. Kaloritihedat toitu (näiteks juust, lasanje, jäätis) tasub süüa vaid aeg-ajalt. Järgmine kord poodi minnes tuletage endale meelde, et te pole lõvi ega panda, vaid mitmekesiste vajadustega inimene.
Järgmisel korral tuleb juttu emotsionaalsest söömisest.
Aga küsimusele, et miks on raske valida mida vsüüa, sellel on väga lihtne ja samas loogiline vastus - süüa, toite ja toitu on liiga palju. Kui söömist palju, siis peab tahes-tahtmata valima. Valik on sinu!