Kristi Pumbo. Foto: Erakogu
Toiduuudised
14. märts 2015, 07:00

Paastuajal söödi teraviljaroogi (2)

Kirikukalendris on aastas mitu paastuaega, aga pikim neist on vastlapäevast lihavõteteni kestev suur paast. Mida panid vanad eestlased sel meeleparanduse ajal oma toidulauale?

Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie kooli juhataja Kristi Pumbo sõnul on toitumise piirang siiski vaid üks väike osa paastust.

"Levinud on ütlus, et söö, mida sööd, peaasi, et teist inimest ei söö. Tänapäeva inimesele seostub paastuaeg eelkõige lihast loobumisega. Tegelikult on toiduvalikust väljas aga kõik loomne, see tähendab ka muna- ning piimatooted," räägib ta.

Eesti talupoja toidulaud oli vanemal ajal väga lihtne, seetõttu oli varakevadine paastuaeg sageli ka asjade loomulik käik – kevadepoole kippusid kasinad lihavarud nii ehk naa otsa saama.

"Talupoja põhitoit oli rukkileib, söödi odrast ja rukkist valmistatud teraviljatoite. Levinud olid pudrud ja leemed. Ainuüksi odrast sai näiteks valmistada paksu odrajahuputru, vedelamat körti, odratangusuppi, keedetud odrakäkki, küpsetatud odrakakku jne. Palju tehti ka juur- ja aedviljaroogi hernestest, ubadest, kapsast, kartulist, naerist ja kaalikast. Lõuna- ja Ida-Eestis tarvitati toiduks ka seeni," jutustab Kristi. Need kõik ongi ideaalsed paasturoad.

Kala oli õigeusukirikus lubatud vaid kindlatel nädalapäevadel. "Talupoja toidulauale jõudis tavaliselt soola- või vinnutatud kala. Mõnikord küpsetati seda ka vardas või resti peal kuumadel sütel," sõnab Kristi.

Paastuaeg näeb toidu suhtes ette aga eri rangusega päevi, sealhulgas selliseid, kus on lubatud vaid vett juua. Erandiks on muidugi last ootavad ja imetavad emad, haiged ja põdurad inimesed.

Milline joogipoolis oli aga paastuajal lubatud? "Oluline oli loobuda alkohoolsetest jookidest nagu viin ja õlu. Talupoegadel oli kõige kättesaadavam jook vesi. Igapäevased olid ka hapendatud jahujoogid. Nende valmistamine oli imelihtne – jahule valati peale vesi ning jäeti hapnema. Haput vedelikku oli mõnus pealt rüübata ning nõusse vett lisades juurde saada. Lõuna- ja Ida-Eestis joodi palju kanepipiima. Levinud jook oli ka kali."

Kristi tõdeb, et paastumise traditsioon on kiriku kaudu tänaseni kestnud.

"Paastuaeg on omaenda südamesse vaatamise aeg. 21. sajandi inimene võiks alustada lihtsatest asjadest, näiteks loobuda kasutust Facebookis istumisest ja teha selle asemel mõni hea tegu."