KRIISIKÖÖGI VÄLJAKUTSE | Kuidas ma tegin esimest korda tuuletaskuid – ja läbi kukkusin. Ja mis siis sai...

Tuuletaskud on minu lapsepõlvemekkide seas esikohal – ema tõi neid alati laupäeva hommikul üle tee asuvast Gnoomi pagarist Tallinnas ja nende kergete, kohupiimaste maiuste mekk on lahutamatult segunenud teadmisega, et maailm kulgeb just nii nagu peab...

Hiljem pole ma vaat just selliseid tuuletaskuid saanud - kus tainas oleks nii kerge ja sisu vat na õige kreemjas. Mälestuse maitsetega on üldse raske võistelda. Olen aastate jooksul nimme igal pool tuuletaskuid proovinud ja enda meelest üsna karmiks hindajaks muutunud. Ühtedes on sisu hapukas.käärinud ja tainas liiga kore. Teistes on sisu pritsitud vaid uhkelt kerkinud,  aga väga tuima saiase koega tasku ühte otsa ja pealispind kaetud topeltkoguse tuhksuruga. Ja siis lendab kogu see kaunistuseks mõeldud hunnitu tuhksuhkur sulle musta džempri peale. Võehh....

Mõned aastad tagasi tegime suisa Naistelehes tuuletaskute testi, mille võitja kinnitas – kõige parem on rahulik lähenemine. Toona jäi üllatuslikult uhke ja peen, kalli pagarifirma tasku teiseks ning võitis üsna kindlalt pisike Lõuna-Eestis asuva pagari kohupiimakreemi profitoolike, mis ka minu keelele tõi natuke seda lapsepõlve mekki tagasi. Lihtsuses ja eheduses on võlu. Hiljem samasse pagaritöökotta saabudes sain teada, et neil mingeid imetrikke polegi – lihtsalt väga kvaliteetne tooraine ja kindel retsept.

Tuuletaskud aga pole kuigi keerukas asi ise järgi teha. Tasub ka silmas pidada, et isetehtud taskude hind tuleb võrratult odavam, kuna koostisosad on üsna soodsad. Üks tuuletasku võib maksta 1 eurost vaat et 4-ni. Tuuletaskute tegemiseks vajaminev kraam aga maksab laias laastus poest ja kaubamärkidest sõltuvalt 6-8 eurot ja selle eet saab juba mitukümmend taskukest...