TERAV TOOB DEMENTSUSE? Uus uuring leidis seose tšilliarmastuse ja mõistusekao vahel (16)

Armastus terava vastu on maailma rahvaste kulinaarias üsna laialt levinud ning enamasti saadakse see eri kangusega tšillipipardest. Tšillipiparde teravuse eest vastutab aine nimega kapsaitsiin, mis määrabki kõige enam nende mõju sööja tervisele. Siiani pole tehtud piisavalt uuringuid, kuidas terava tarbimine mõjutab inimese teadvust ja selle kadu vanuse kasvades. 

Nüüd on pikaajaline üle 4500 üle 55-aastast inimest hõlmanud Hiina uuring tuvastanud, et pidevalt palju tšillit tarbinute seas oli rohkem inimesi, keda vanemas eas tabas dementsus, kirjutab portaal Medicalnewstoday. 

Uuringu läbiviija Qatari ülikool Dohas tuvastas, et dementsusrisk tabas neid, kes tarbisid 50 grammi tšillipipraid päevas. 

Samas tuvastati, et tšillisööjatel oli parem vererõhk ning normidele vastav kehakaal. Ent neil oli ka madalam sissetulek ning füüsiline aktiivsus.   

Uurijad järeldasid, et normikohase kehamassindeksiga inimesed olid ülekaalulistega võrreldes kapsaitsiini suhtes tundlikumad. Seesama tundlikkus võib olla ka põhjus, miks nende dementsusrisk on kõrgem. Ehk siis mõistuse pärast peaksid mures olema kõhna kehaehitusega inimesed, kel on kombeks palju tšillit süüa. 

Uuing tuvastas ka, et tšillit armastasid süüa pigem noored ja vanuse kasvades tšillisöömisharjumus kahanes. 

Eelmised uurigud on tuvastanud tšillipiparde pikaajalisel toiduks kasutamisel pigem tervisele soodsaid mõjusid. Näiteks 2017. aastal läbi viidud suuremahuline uuring leidis, et tšillisööjatel on madalam suremus. Ka on tuvastatud, et tšilli tegutseb loodusliku valuvaigistina ning aitab kehakaalu kontrolli all hoida.