VIIMAKS OMETI PIIR KRÄPILE! Esmakordselt seati tööstuslike transrasvhapete sisaldusele piirnorm (1)

Transrasvhappeid leidub looduslikult vähesel määral mõnedes toitudes (nt punases lihas ja piimatoodetes), samuti võivad need tekkida rasvade tööstuslikul tootmisel. Tööstuslikult tekivad need eelkõige taimsete rasvade ja õlide osalise hüdrogeenimise käigus. 20. sajandi alguses kasutusele võetud tööstusliku hüdrogeenimise protsess on suurendanud rasvade tootmist ja kasutamist kogu maailmas.

„Transrasvhapete tarbimine suures koguses pikema aja vältel avaldab tervisele negatiivset mõju, eriti suureneb just südameveresoonkonna haigustesse haigestumise risk, mistõttu on oluline nende sisaldust toidus reguleerida,“ ütles meedale saadetud tate vahendusel  maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.

Haigestumiste vältimiseks on nii Euroopa toiduohutusamet kui ka Eesti toitumissoovitused soovitanud hoida toiduga saadavad transrasvhapete kogused nii väiksena kui võimalik, säilitades sealjuures mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist. Ka maailma terviseorganisatsioon on välja töötanud juhendi, kus erinevate tegevustega soovitatakse tööstuslikult tekkinud transrasvhapped toidust eemaldada.“

Määrusega 2019/649:

• sätestatakse tööstuslike transrasvhapete piirnormiks 2 g/100 g rasva kohta lõpptootes;
• lubatakse lõpptoote tootjatel toidurasvu vahendavatelt ettevõtetelt küsida teavet transrasvhapete sisalduse kohta rasvas;
• antakse tööstusele kuni 1. aprillini 2021. a üleminekuaeg, mille jooksul saavad nad üle vaadata retseptid ja uuendada varud.

Transrasvad jõudsid Eestis avalikkuse huviorbiiti kümmekond aastat tagasi, mil toonane esileedi Evelin Ilves nimetas transrasvu sisaldavaid maiustusi kräpiks. Tulemuseks oli skandaal, mille lõppedes mitmed kodumaised tootjad loobusid oma toodetes transrasvade kasutamisest.