Kolumnid

EVELIN ILVES: mul läheb igasugune söögiisu üle, kui õõv terve eetri vallutab. Põgenesin... (103)

Evelin Ilves, 2. mai 2019, 08:12
Evelin Ilves Foto: Tiina Kõrtsini
See kevad on tulnud teisiti. Rohkelt morne jõuliselt ülbe kõnepruugiga mehi avalikus ruumis. Arutut arutelu naise keha üle. Armastuse üle. Nüüd siis juba avalikku vaimset ahistamist. Või kuidas seda nimetada, kui naist sunnitakse telefonitsi kõrgete riigitegelaste ees tunnistusi andma?

Ja veelgi hullem, neid auväärseis ameteis mehi nagu kesikuid ümber kartulivaka seda sisse ahmima? Tülgastav! Päriselt! Mul läheb igasugune söögiisu üle, kui õõv terve eetri vallutab. Mida siin Toidutares toimetada, kui hing ja vaim, kehast rääkimata, on maskuliinse rünnaku all? Presidendi sõna on vaba. Loodame, et ta senisest enam oma sõna ja veenmisjõudu kasutab, et avalikku ruumi säärastest juhtumitest puhtamana hoida. Millegipärast meenus üks ammu loetud luuletus, Hando Runnelilt:

Eksinud olen ma ühes,

kahelnud olen kahes,

enam ei armasta mina ,

armastagu kes tahes .

Armastagu kes jaksab

taluda toda tõugu,

kelle mõnitajaile varem lõin vastu lõugu .

Mina ei kakle kaua,

põgenen peldikusse,

sigineb sopa peal usse.

Tegelikult ei põgenenud ma peldikusse, vaid loodusesse. Võtsin suuna Paldiskile, et rannas rännata, meeli ja mõtteid puhastada ja koera ning iseennastki meres ujutada. Mida ma avastasin? Karulauguväljad! Nagu imeline aas – erkroheline küüslaugulõhnaline vitamiiniväli on talvest ja vohavast vihakõnest väsinuile nagu taeva ja maa kingitus.

Karualuku on olulise ravimtaime ja ka lehtköögiviljana juba ammustest aegadest meie esiemade köökides olulisel kohal olnud. Ta on esimene roheline kuld, mis oma nina juba maikuus mullast välja pistab. Kui naat kõrvale jätta, mis tuleb samal ajal ilmavalgele, ent mida toiduks siiski pigem viimastel moodsatel murusöömise aastatel on hakatud tarvitama. Veel minu vanaema pakkus seda pigem põrsastele, ent õigel ajal korjatuna on ta tõesti hea.

Karulauk, see küüslaugu maitseline ja ilusate õitega taim omab võimsat bakteri-ja viirusevastast toimet. Nagu päris küüslaukki. Kuid kõige enam hindame temas siiski tohutut C-vitamiini sisaldust. Väidetavalt kuni 10-15 korda enam kui näiteks sidrunis. Talve jooksul sinakasvalgeks muutunud inimesed vajavad värsket vitamiinikraami nagu õhku, sestap sirutub käsi justkui iseenesest nende roheliste lehekeste järgi.

Kuid stopp! Hea on teada, et karulauk on looduskaitse all ning teda tohib noppida vastutustundlikult kasvualasid kahjutamata ning vaid isiklikuks tarbeks, mitte müügiks. Karulauk armastab niiskeid ja varjulisi maastikke, näiteks jõeorgusid, mis juba mitmendat aastat muutunud kliima tagajärjel kevaditi sootuks kuivemad on kui vanasti.

Tänagi lehti noppides tundsin, et nad on hapramad ja õhemad kui varem ning muld mugulate ümber kuiv kui tuhk. Sellistes tingimustes hakkab see väärtuslik lauguline kiiresti vähenema. Olgem austavad ja hoolsad! Ent kel koduaed või aiamaa olemas, saab laugud omale sinna asutada. Neid on kerge seemnetest paljundada ja aiandites ning poodides on vahel saada ka taimi. Mina nii tegingi ning aias kasvav karulauk on lahke saagiandja.

Jagan teiega üht imemaitsvat katsetust, kus karulauk on nii sees kui väljas:

Juustupannkoogid karulaugu pestoga

Pannkookideks:

2 muna

200g riivitud juustu

peaotäis ribadeks hakitud karulauku

1-2 sl jahu või 1sl psylliumi (India teelehe seemnekestade jahusaad gluteenivabad koogid. PS! Psylliumi ei soovitata anda väikelastele, kuna veega kokkupuutudes pakseneb - toim).

praadimiseks võid, gheed või kookosõli.

Sega munad kahvliga ühtlaseks, lisa juurde juust, lauk ja jahu ning prae pannil väiksed kuldsed koogid. Juust sulab seal jumalikult ilusaks pitsiliseks. Ära üle kõrveta!

Pestoks*:

80 g karulaugu lehti 100 ml oliivõli 50 g riivitud parmesani (või näiteks Valio Fortet) 50 g India ehk kašu-pähkleid (või kreeka pähklid) 0,25 tl soola 0,25 tl valget pipart 1 tl sidrunimahla

Kõigepealt rösti kuival pannil kergelt pähklid. Mitte pruuniks, aga nii et nad saaks heleda kuldse tooni, siis jääb maitse kreemjas ja pehme, mitte liiga pähkline. Järgmisena saumikserda üheskoos jahtunud pähklid, pestud ja kuivatatud karulaugulehed ja 3-4 spl oliivõli ühtlaseks massiks. Lisa riivitud parmesan, veidike soola-pipart, 1 tl sidrunimahla (saab ka ilma) ja mikserda edasi, lisades samal ajal nirena ülejäänud oliivõli.

Pane igale pannkoogile väike teelusikatäis pestot ja saad imelise hommiku-või õhtusöögi! Pesto säilib klaaspurgis vähemalt nädala või ka kauem, kui talle peale natuke oliiviõli niristad.

Head nautimist!