Siidriõuna sorte on ka sadu ja need erinevad nn lauaõuntest nii suhkru- kui ka parkainesisalduselt. Siidriõun on väike ja tihe, hea, kui hammas peale hakkab, maitselt võib õun olla nii magus, hapu kui ka mõru. Enamasti segatakse siidri jaoks kokku erinevaid õunasorte.
Siidri tarvis lastakse õunamahlal käärida üks kuni kolm kuud ja siis see destilleeritakse. Kui leiate pudelisildilt Pays d’Auge’i tähise, tähendab see, et siidrit on destilleeritud kaks korda nn pottmeetodil. Kui sildil on kirjas vaid AOC-tähis, on siidrit destilleeritud kolonnmeetodil ja üks kord. Viimane annab joogile reeglina kergemaid ja õunasemaid maitseomadusi, esimene aga puhtaid ja kuivemaid, ent väga elegantseid maitseid. Pärast destilleerimist juhitakse jook tammevaati küpsema. Tünnide suurus ja küpsemisaja pikkus on joogiti väga erinev, sõltudes õunte omadustest kuni joogimeistri soovitud lõpptulemuseni välja.
* Fine, trois étoiles (‘kolm tähte’), trois pommes (‘kolm õuna’) on kõik tähised joogile, mida on vaadis küpsetatud kaks aastat.
* Vieux, réserve on küpsenud vaadis kolm aastat.
* VO, vieille réserve, VSOP on küpsenud vaadis neli aastat.
* XO, Napoleon, hors d’âge, age inconnu on küpsenud tammes kuus aastat.
* Vintage – aastakäigujook, kus aastaarv näitab destilleerimise, mitte õunte korjamise aastat. Tavaliselt on see numbrilt siis kas sama või üks aasta hilisem, kuna sügisene korje destilleeritakse seaduse järgi sellele järgnenud talvekuudel.
VAATA RETSPTE:
Milo
Kommentaarid (0)