Niipea kui ilmad soojemaks muutuvad, kibeleb iga õige argentiinlane lihalaadungiga loodusesse, et maha pidada üks korralik asado koos sõprade ja veiniga.
Igal nädalavahetusel korraldatakse Argentiinas tuhandeid asadosid, kus pannakse pintslisse ilmselt tonnidesse ulatuvad kogused liha, salatit ja muud head-paremat. Kui aga paluda ühel argentiinlasel mõne sõnaga seletada, mida asado tema jaoks tähendab, võib olla kindel, et tegelane satub umbes sama suurde kimbatusse kui eestlane, kellel palutakse kahe sõnaga defineerida, mida täpselt tähendab saun ja milline on selle asutuse osa meie kultuuris.
Maalähedaselt väljendades on asado üks seltskondlik grillipidu, kus kohtuvad head sõbrad, perekond, vein ja üsna üüratutes kogustes liha. Igasugused juurviljad, salat ja muu taimne toidus on asado juures absoluutselt teisejärguline. Nagu ka magustoit, milleks sagedasti pakutakse natuke jäätist või puuvilju.
Asadosid peetakse kus iganes: nii kortermajade terassidel kui ruumikates tagaaedades ja avalikes parkides, nii kõrgklassi rikkurite peredes kui äärelinna getodes.
Erinevus rikkurite ja getoinimeste asadodes on muidugi liha koguses (ja ka kvaliteedis) ning abivahendites – kui rikkamate inimeste parillad võivad olla muljetavaldavad, spetsiaalselt selle majapidamise jaoks disainitud ja lisavidinatega varustatud; siis vaesemad velled ajavad teinekord läbi ka lihtsalt vana voodipõhja alla tehtud lõkkega.
Liis Kängsepp
Buenos Aires
2007
Asado, nagu seda äärmise vaimukuse ning särasilmsusega kirjeldas mulle saadetud kirjas töökaaslane Liis, tähendab hispaania keeles tegelikult ribi. Õige argentiinlase mentaliteedi ja olemuse saab teada just asado grillimisest. Kui Sõõrumaa leiab, et tennis on see mäng, milles tunneb ära oma vastase olemuse - kuidas inimene käitub palliplatsil, nii käitub ta ka elus ja äris -, siis argentiinlaste puhul on asado see indikaator, mis näitab, kas tegu on tõelise või poolargentiinlasega.
Asado on sada protsenti meeste teema. Mehed toovad ja valivad liha, mehed lõikavad ja valmistavad liha ette ning mehed on ka need, kes selle liha siis korralikuks asadoks kokku keeravad. Siis vahivad nad nagu hagijad grilli juures ning hoiavad iga liha, vorsti, ribi ja fileed konkreetselt kontrolli all. Patriarhaalses riigis jääb naistele asado puhul vaid salati tegemise ning koristamise rõõm.
Suurtele parilladele (hispaania keeles grill) lükatakse käima kõiksugust lihamaterjali, muhedatest chorizodest morcillade ja suurte veriste ribideni. Kanad võetakse ette tervena ning lõigatakse keskelt pooleks ning visatakse lihtsalt grillile.
Oluline on, et asado oleks mitmekesise lihavalikuga ning täiesti normaalne on nii lammast, veist, siga, kana kui vorste ühe korraga grillida. Variatiivsus ning silmini täis kõht on need märksõnad millega tegelikult asado’t kirjeldada saaks.
Õige asado saladus on sidrun
Asado saladus on tõesti sidrun. Sidruniga tuleb teha marinaade ning seda nii grillimise ajal kui söömisele eelnevalt lihale libistada. Üldisel juhul võib arvata, et asado on lihtsalt keelulisema ja kaunima nimega grillimine. Tegelikult on asado taga terve ideoloogia ning paljuski väljapääs igapäevarutiinist nii rikastele kui vaestele.
Vaestele argentiinlastele Varjude Linnast, Buenos Airese äärelinnast, on see tõeliseks pääsuks oma igapäevasest hirmsast reaalsusest, kus põhiline päevamenüü on narkootikumid, relvad, surm, vaesus, harimatus ja räpakus.
Paratamatult pöördub inimene siis kõige lihtsama ja odavama viisi poole milleks on loomulikult toit. Ja asado töötab imeliselt.
-------------------------------------
--------------------
Mis on mis asados?
Asado – sõnal „adado“ on kaks tähendust. Esiteks tähendab see üritust, mille raames liha grillitakse ning teiseks on see teatud kindlat tüüpi lõigatud veiseribi, mida grillitakse.
Asador – asado valmistaja, grillmeister ja inimene, kes jagab seltskonnast kõige paremini, KUIDAS õieti liha grillida. Iga korralik argentiina meeskodanik teab täpselt, kuidas olla parim asador ja jumala eest, asadorile nõu andmine on rangelt keelatud!
Parilla – koht, kus liha grillitakse, nii tulease kui restoran, kus grillliha pakutakse. Parillasid võib kohata kõikjal, ka suisa keset tiheda liiklusega tänavat. Kõige tavalisem parilla näeb välja nagu üks vanakooli šašlõkiküpsetamise seadeldis. Samuti nagu šašlõkki, valmistatakse ka parillas liha puusüte peal.
Chimichurri – vürtsine kaste, mida võib soovi korral grillitud lihale lisada. Ühe legendi järgi on kastme ristiisa 19. sajandil Argentiinas sõdinud iirlane Jimmy McCurry, kes chimichurrit esimesena valmistas. Chimichurri hakkas argentiinlastele meeldima, kuid Jimmy McCurry oli kohalikele kole keeruline hääldada ning nimi muutus aja jooksul suupärasemaks. Kõigis chimichurriga seotud legendides on peategelaseks inglise keelt rääkiv kolonialist ning samuti kohalikud, kes algupärast nime hääldada ei suuda.
Chimicurrit valmistatakse hakitud peterselli, küüslaugu, sibula, paprika, kuivatatud pune, soola, pipra ja oliivõliga. Soovi korral võib lisada ka pisut äädikat.
Morcilla – kohalik verivorst, pisut pudedama konsistentsiga kui tema eesti sugulane
Chorizo – vorstike, mis on nii liha täis, et igasugustel Rakvere sardellidel hakkaks tema kõrval seistes lihtsalt piinlik.
Bife de chorizo – korralik lihatükk, mida suur osa argentiinlasi peab kõige maitsvamaks osaks veisest. Loomulikult on korralik bife de chorizo nii üüratult suur, et nõrgema iseloomuga põhjamaa tütarlaps ei suuda seda elu sees üksinda ära süüa. Nii mõnigi kohalik arvab ka, et õigesti grillitud bife de chorizo on umbes nii mahlane nagu ta oleks alles äsja veise küljest lõigatud ning ainult moe pärast korraks sütele torgatud.
Choripan – vorst saia vahel, sisuliselt kodukootud hot-dog.
Mis kuulub asado juurde?
Liha – erinevad jupid lehmast, teinekord ka seast või kanast. Erinevad vorstid ja siseelundid, kõik lendab grillile.
Salat – enamasti koosneb lehtsalatist, tomatist ja sibulast. Võib lisada ükskõik mis muid juurvilju, mis pähe tulevad.
Vein – ilma veinita ei peeta maha vist küll mitte ühtegi asadot. Enamasti tarbitakse punast veini ning surmkindlalt on tegemist kohaliku tööstuse toodanguga, importveini Argentiinas sisuliselt pole. Odavamad pudelid algavad paarikümnest eesti kroonist, kallimad maksavad rohkem kui terve õhtusöök kahele mõnes peenemas Tallinna kõrtsus.
Sool – sisuliselt ainus maitseaine, mida kasutatakse. Marinaade argentiinlased ei kasuta, kuna need rikkuvat liha maitse.
Sidrun – mõningates perekondades pigistatakse küpseva liha peale sidrunimahla. Osad asadorid jällegi leiavad, et sidrun hoopiski rikub toidu ära.
Hea seltskond – hea asado on midagi, mida iga korralik argentiinlane tahab oma sõpradega jagada. Tavaliselt aplodeeritakse peale esimeste suutäite võtmist kokale, kes niivõrd imelise toidu tegemisega hakkama on saanud. Lisaks arutatakse maailma asju, kindlasti vesteldakse poliitikast ja haridussüsteemist (kohutavalt halb ja ebaõiglane).
Kommentaarid (0)