Paprika ehk punapipar Capsicum annuum on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, kus kohalikud hõimud on seda kasvatanud juba tuhandeid aastaid. Haiti saarelt tõi punapipra Vanasse Maailma maadeavastaja Kolumbus. Peagi hakati seda taime kasvatama ka Euroopas, eelkõige Türgis, millega võib seletada paprika kunagist nimetust Türgi pipar. Nimetus “paprika” pärinevat Ungarist, kus sellega tähistatakse kuivatatud paprika viljadest valmistatud jahvatatud maitseainet. Ungarisse tuli paprikataim koos maa vallutanud türklastega ja kodunes seal nii hästi, et enamik tänapäeval tuntud maguspipraid ongi Ungaris aretatud.
Paprika on puitunud varrega rohttaim, mille nahkja kestaga viljad on botaaniliselt marjad, kuigi kõnekeeles nimetatakse neid tihti kaunadeks. Olenevalt liigist ja sordist on paprikakaunad väga erineva kuju, suuruse ja värviga. Leidub imepisikesi ja terava tipuga, tõesti kaunaga sarnanevaid vürtspipravilju ning ka väga suuri, mitmesagaralisi ja peaaegu ümmargusi salatipipraid.
Paprikad jagatakse kahte suurde rühma: köögiviljana kasvatatavad maguspiprad ja maitseainena pruugitavad vürtspaprikad ehk tšillipiprad.
Kõik meil tavaliselt müüdavad maguspaprikad on algul rohelised. Küpsedes muutuvad need kas punaseks, kollaseks, lillaks või oranžiks. Toores paprika on rohumaitsega ja vähemagus, küpsedes saavutab vili sordile iseloomuliku maitse ja värvuse ning muutub ka palju magusamaks.
Kui ostad paprikat poest, vali tihked ja läikiva koorega, ilma plekkide ja pehmete kohtadeta viljad. Et paprika ei kuivaks, võid seda hoida kilesse pakitult kuni kaks nädalat külmkapi kõige soojemas osas, milleks tavaliselt on köögiviljasahtel, temperatuuril 7–12 kraadi. Liiga külm säilituskoht röövib paprikalt maitse.
Mõistagi on paprikat kõige kasulikum süüa toorelt, segasalatis koos teiste köögiviljadega või üksinda vinegrettkastmega maitsestatult või siis dipikastmetega. Paprikast saad valmistada püreesuppe, täita pikuti või põiki poolitatud kaunad meelepärase seguga ja siis ahjus üle küpsetada, lisada paprikaribasid hautisesse ja pirukakattesse ning püreeks töödelduna võileivamäärdesse. Eemalda vaid enne seemned ja valged membraanid, sest esimesed on mõrud, teised aga maitsetud ja näotud.
Kui aga soovid paprikast ümmargusi rõngaid, lõika need tervest kaunast soovitud laiuses ning alles seejärel eralda seemned ja membraanid igalt rõngalt eraldi. Täitmiseks poolita kaun pikuti või põigiti ja kaabi sisu välja. Ribade või tükikeste saamiseks lõika paprika kõigepealt üksikute sagarate vahelt pikuti sektoriteks ja eemalda kõik üleliigne, lõpuks lõika sektorid soovitud kujuga tükkideks.
Puhastatud ja tükeldatud paprikakaunu võid ka külmutada – toorelt või kergelt blanšeeritult ehk mõne minuti vältel vulinal keevas vees “ehmatatult”. Nii värskeid, blanšeeritud kui ka röstitud paprikaid võid säilitada külmkapis kas oliiviõli või naturaaläädikaga ülevalatult. Väga maitsvad ja hästi säilivad on paprikast valmistatud marineeritud salatid.
Paprika mahlastes kaunades on palju C-vitamiini, eriti rohkelt on seda täisküpsetes kollastes ja punastes viljades, kus leidub ka mõnevõrra E-vitamiini ja B6-vitamiini ehk püridoksiini. Karotenoidide ehk A-vitamiiniga võivad kiidelda punased kaunad. Mineraalainetest pakuvad paprikad kaaliumi, fosforit ja rauda.
Paprikat on arukas tarvitada organismi kurnatuse korral pärast rasket haigust, aga ka kevadväsimuse ja kehvveresuse vastu. Paprika leevendab vitamiinidefitsiiti, vähendab vere kolesteroolisisaldust ja tugevdab kapillaare, mis aitab neid, kel sinised laigud tekivad kergesti.
Kuna paprikas leidub vähesel määral põletavatoimelist alkaloidi nimetusega kapsaitsiin, ergutab toores paprika seedeprotsessi. Väga tundliku seedimise ja seedeorganite haiguste korral võiks paprikat tarvitada ainult kuu.
RÖSTIMINE
Paprika röstimine enne püreesuppi, määrdesegusse või pirukakattesse pistmist annab viljale uue ja põneva maitsenüansi. Ka on see ainus võimalus eemaldada kest, mis muutub kuumutamisel ebameeldivalt sitkeks.
Lao kuivad, pikuti poolitatud paprikakaunad ahjuplaadile, lõikepind all. Pane plaat grillelemendi alla, selle puudumisel eelkuumuta ahi maksimumtemperatuurini. Kuumuta kaunu, kuni koor tõuseb kupladena üles ja muutub kohati suurte laikudena mustaks. Selleks kulub grillelemendi all umbes 15 minutit, üldkuumuses küpsetades võib kauem minna. Pane kaunad kile- või paberkotti ja keera ots kinni. Kotti kogunev aur hõlbustab kesta irdumist. Jahtunud, leigetelt kauntelt eemalda kest, vars, seemned ja membraanid, tükelda viljaliha vastavalt vajadusele.
Kommentaarid (0)