Mädarõigas - põhjamaade pipar
Aed-mädarõigas (Armoracia rusticana) on vana kultuurtaim. Tema arvatav looduslik esivanem on pärit Kesk-Aasia edelaosast, kus see kasvab jõgede kaldail ja niisketes kohtades. Mädarõigas on isepäine taim, sest õitseb küll juunis-juulis kenasti valgete õitega, kuid vilju ja seemet ei moodustu või moodustub neid vähe ja harva. Juba 2000 aastat on mädarõigast paljundatud vegetatiivselt, risoomi ja jämedate juurtega. Mõnel pool on mädarõigas jõudsa juurte abil paljunemise tõttu muutunud isegi tülikaks umbrohuks. Inglise keeles kutsutakse mädarõigast hobuse rediseks (horseradish), sest on olnud aegu, mil hobuseid kasutati juurte katkitampimiseks. Taime teaduslik nimetus tuleneb ladina keelest ja nii kutsuti taime juba antiikajal, epiteet rusticana tähendab tõlkes talupoeglikku, lihtsat. Vaatamata sellele kasutatakse mädarõigast tänapäeval ka kõige peenemates söögikohtades.
Noor juur on käredam
Mädarõika (Armoracia) perekonda kuulub vaid kolm liiki mitmeaastaseid rohttaimi. Perekonna levila on Ida- ja Kagu-Euroopast kuni Siberini. Mädarõigas kuulub ristõieliste hulka ja tuntumatest toidutaimedest on tema sugulasteks rõigas, redis, naeris, kapsas, kaalikas, sinep, wasabi, rukola jt. Aed-mädarõika juurde tagasi tulles olgu lisatud, et taim võib parimates tingimustes kasvada lopsakaks – 1–1,5 meetri kõrguseks. Juured harunevad, kasvavad üsna jämedaks, on noorena lihakad, kuid vanemaks saades puituvad ja pole nii vürtsikad.
Mädarõigast on mitu tuhat aastat kasvatatud ravim- ja maitsetaimena. Aed-mädarõikal on ka erinevate omadustega sorte. Jämedate valgete juurtega on sordid ´Bohemian´ ja ´Maliner Kren´, haigustele vastupidav uus sort on ´Big Top´, valgekirjude lehtedega on sort ´Variegata´, mida ka Eestis vahel ilutaimena kasvatatakse. Pehmel talvel saab külmumata pinnasest juuri kogu talve jooksul välja kaevata. Enamasti tehakse aga mädarõikast hoidis, mis külmkapis kevadeni säilib. Mädarõikajuuri võib ka ületalve hoida keldris või muus jahedas ruumis niiskes liivas. Jälgima peab, et ruumi temperatuur ei langeks alla 0 kraadi ja juured ei külmuks läbi. Kasvukoha suhtes on mädarõigas vähenõudlik taim. Suuremad juured kasvavad kiiremini siiski viljakas kompostmullaga rikastatud kasvukohas. Mädarõigas on tänulik, kui teda suvel põuaajal kastetakse, sellele reageerib ta suurema saagiga sügisel. Kui juured sügisel pärast lehtede külmakahjustust või varakevadel enne kasvu algust üles kaevata, siis piisab, kui pliiatsi- või sõrmejämedused väiksemad juuretükid samasse või uude kasvukohta istutame.
Turgutab ja tõstab isu
Enamasti tarvitatakse mädarõikast vaid juuri, kuid lehed on samuti toiduks või toidulisandina kasutatavad. Lehtedes on sealjuures palju enam askorbiinhapet kui juurtes. Tugeva spetsiifilise lõhna ja maitse põhjustajaks on taimes sisalduvad eeterlikud õlid ja muud ühendid. Väärtuslikuks teeb mädarõika rohke mineraalainete sisaldus, eriti palju on kaaliumi, naatriumi ja kaltsiumi. Vitamiinidest on lisaks C-vitamiinile veel märkimisväärselt vitamiine B1, B2 ja PP. Rahvameditsiinis on mädarõika värskeid või kuivatatud juuri kasutatud isupuuduse, reuma, seedehäirete jm hädade puhul. Välispidiselt on valutavate liigeste ümber tehtud lehemähiseid ja kompresse. Kariloomad mädarõigast meelsasti ei söö, suur kogus lehti või juuri võib aga olla loomadele isegi eluohtlik. Toidukõrvasena tõstab mädarõigas söögiisu, parandab seedimist, aitab üldise väsimuse korral ning langetab vere suhkrusisaldust
• On teada, et 12. sajandil segati tambitud mädarõikajuuri äädikaga ja söödi koos kala- ja lihatoitudega. Egiptuses tunti mädarõigast juba 1500 aastat enne Kristust.
• Mädarõigas on hea kohupiima, hapupiima, hapukoore, keedumunade, õunte või mee hulka segatult. Tavapärane on mädarõigas sinepis ja dipikastmetes. Lisaks sellele võib mädarõigast lisada kartulisalatile, suppidele, juurviljatoitudele.
• Jaapanis kasutatakse mädarõigast ka sushi’s kallima wasabi asendajana. Vähem tuntud lisand on mädarõigas alkohoolsetes jookides.
• Riivitud juurest võid teha mädarõikamahla, mis veega segatult sobib igemepõletiku või suuõõnehaavandite korral loputamiseks. Mahla saad teha nii, kui valad 100 grammile peenestatud juurtele 300 ml tulist vett ja lased seejärel 24 tundi seista.
• Gripi korral on hea kasutada mädarõigast koos pohlade, küüslaugu ja hariliku sibulaga.
• Asendamatu on mädarõigas seene- või kurgihoidistes. Mädarõikalisandiga hoidised säilivad paremini ja näiteks kurgid teeb mädarõigas ka mõnusalt krõmpsuks.
• Hea on teada, et mädarõigast ei maksa keeta, sest eeterlikud õlid lenduvad kuumutamisel – juurt tuleks lisada valmis toitudele. Hoidise väärtus langeb, kui selle värv hakkab tumenema või pruunistuma. Kvaliteetne mädarõikahoidis on beež või valge.
Kommentaarid (0)