Oli mulgi selline hetk: poolik purk pohlamoosi, natuke kohupiima, kingitusena saadud valget šokolaadi, tahkeks läinud head musta leiba. Isutas millegi magusa järele ja nõnda ta sündiski:
Sulatasin 5 g želatiini ca 50 ml kuumas vees. Pohlamoosi oli järel 6 supilusika jagu. Lisasin törtsu vett, et moos vedelam saaks. Panin ka sortsu pohlalikööri sisse ja valasin sinna hulka sulanud želatiini ning jagasin nelja pokaali. Seejärel panin külmkappi tarretuma kolmveerand tunniks.
Vahepeal sulatasin veevannil 100 g valget šokolaadi ja segasin selle 300 g kolmeprotsendilise kohupiimakreemiga. Leiva pudistasin peeneks, hakkisin natuke pähkleid, sulatasin pannil ühe supilusikatäie võid ning praadisin selle sees leiva-pähklipuru koos 1/2 teelusikatäie peenestatud kardemoniga krõbedaks. Lisasin veidi suhkrut ja kuumutasin veel, et segu karamellisem saaks.
Tarretunud pohlamoosile tõstsin kohupiima-šokolaadisegu ja mõni tilk veel likööri ning peale karamelline leivapurusegu.
Sai igati uhke jõulujärgne maius ja miskipärast meenus seda süües Lumivalgeke - valge kui lumi, punane kui veri, must nagu eebenipuu. Nii sündiski mu Lumivalgekese magustoit ja Toiduakadeemia EV 100 konkursil jõudis ta lausa finaali ning troonib samuti uhkelt uues raamatus.
Head isu.
Kommentaarid (0)