Foto: Pexels
Toiduuudised
11. veebruar 2019, 12:58

Mis imeasi on ikkagi vokkpann ja mida sellega teha?

Aasiast üle maailma levinud vokkpann pole ka Eesti köökides enam ammu mingi uudisasi. Hiina vanasõna «Mida mustem vokk, seda parem kokk» paneb aga küsima, millise panni kasuks poes otsustada ja kuidas sellega ringi käia.

Vokkimine on kiire ja tervislik toiduvalmistamisviis, mille puhul säilitavad köögiviljad nii oma ilusa värvi kui ka toiteväärtuse. Küpsetamisel segatakse toitu pidevalt ja lükatakse kiiremini valmivad komponendid põhjast vokkpanni servale – need ei libise karedalt pinnalt alla ja püsivad kuumana.

Spetsiaalse kausikujulise panni soetamisel tuleks siiski teada, milliseid omadusi jälgida ja kas sinu pliidile see üldse sobib.

Millist materjali eelistada?

Kui tavaliselt kehtib soovitus valida kallima hinnaklassi köögiriist, siis vokkpannide maailmas polegi kõige kulukam kõige etem. Aasia kokad on seda meelt, et köögiviljade kiireks kuumtöötlemiseks on parim süsinikterasest vokkpann, mis ei pruugi sugugi rohkem maksta kui keraamiline, roostevabast terasest või teflonpann. Süsinikterasest pann on üsna kerge, kuumeneb kiiresti ja seda peetakse ka piisavalt vastupidavaks.

Neile, kes tahavad valmistada toitu ilma rasvaineta, on müügil nakkumatu pinnaga pannid, mida ei saa vokkimiseks siiski soovitada – selleks vajalik kõrge kuumus vallandab pinna töötlemiseks kasutatud mürgiseid kemikaale.

Parim vokiroog valmib tulel

Oled õnnega koos, kui sinu majapidamises on gaasipliit või eemaldatavate raudadega puuküttepliit, sest meistrid on veendunud – õige vokiroog valmib lahtisel tulel, kõrge kuumuse toimel ümara põhjaga pannis. Selles jaotub kuumus ühtlasemalt, jõudes ka panni külgedeni, mitte ainult põhja. Elektripliidi lamedale pinnale kumer põhi ei sobi, sest pann ei kuumene ühtlaselt, kuumus hakkab hoopis põhjalt tagasi peegelduma ja võib koguni pliidi kütteelementi kahjustada. Kui sul on kodus elektripliit, sobib vokkimiseks kasutada sileda põhjaga malmpanni.

On üsna mõistetav, et vokkpann peaks pliidile ära mahtuma. Tasub aga teada, et ka liiga sügava panni puhul jääb soojusülekanne panni külgedele kesiseks. Samas ei saa liiga madalal pannil toitu küljelt küljele liigutada ja sellega jääb kasulikku tööpinda vähemaks.

Vars või sangad?

Osal vokkpannidel on puidust otsaga vars, et hoiduda käe kõrvetamisest. Leidub ka selliseid, mil kummalgi pool sangad. Just nii nägid välja algsed Hiinas sündinud vokkpannid. Mõnel mudelil on ühel küljel sang, teisel pool vars. Kui tahad elegantse randmeliigutusega pannil köögivilju keerutada, on vars suureks abiks. Osavad hommikumaade vokkijad saavad märja käterätiku või riidetüki abil ka sangaga panniga hakkama, aga jäägu see juba edasijõudnute pärusmaaks.

Lisatarvikutest on mõnikord vokk­pannil kaasas ka aurutusrest, kuid aurutamiseks piisab sellestki, kui katad roa kaanega ja vähendad pliidi kuumust.

Valmista vokkpann kasutamiseks ette

Et terasest vokkpann kauem vastu peaks (nt rooste ei läheks) ega võtaks toitu külge, tuleb seda koos õliga korralikult kuumutada. Kuumuse toimel õli polümeriseerub metalli pinnale, muudab panni tumedaks ja kaitseb seda. Sama protsess toimub panniga ka selle pideval kasutamisel, millel põhinebki kõrval toodud kuulus Hiina vanasõna.

Esmalt pese uus pann kuuma seebiveega ja kuivata korralikult. Seejärel tõsta see täiskuumusega pliidile. Varsti näed, et põhja värv hakkab muutuma – mõnel pannil läheb see päris tumedaks, teisel tekib sinakas või rohekas varjund. Keeruta panni, et see ühtlaselt tumeneks, ja vähenda pliidi kuumust. Samal ajal tee pann kokku väikese sortsu loomarasva või taimeõliga (võta kõrge suitsemispunktiga õli, näiteks rapsi- või kookosõli). Rasvaine laialimäärimiseks võid kasutada köögipaberit. Seejärel kuumuta panni kümme minutit, pühi õli maha, lisa uuesti veidi rasvainet ja kuumuta taas. Tee kogu protseduur läbi ka kolmandat korda, mille järel ei tohiks õlijäägid enam paberile musta värvi jätta, ja pann ongi kasutamiseks valmis.

Enne mis tahes materjalist panni kasutusele võtmist loe siiski alati läbi ka tootega kaasas olnud juhised, kuidas sellega ringi käia.

Paar portsu korraga!

Kui saad vokkida oma toite gaasipliidil või elava tule kohal, vali õhuke pann, mida on mugav käsitseda ja kus toit valmib kiiresti. Kui on tegu moodsa induktsioonpliidiga, võid valida vokkpanni kujuga malmpanni, aga sellega pole siis võimalik köögivilju kergelt ja kiirelt üles loopida.

Panni õige hooldus on ülioluline. Nõudepesuvahend jäta heaga kõrvale. Panni võiks pesta lihtsalt sooja veega ja pärast paberiga kuivatamist pühkida üle õlise majapidamispaberiga, siis ei lähe pann roostetama.

Peale köögiviljade voki julgesti ka liha. Vali õige lihatükk, millest saad lõigata imeõhukesed viilud, ja ongi paari minutiga maitsev toit valmis.

Kindlasti peaks igasuguse panni enne toidu tegemist väga kuumaks kütma, et liha ja köögiviljad pannil keema ei hakkaks. Üks levinumaid vigu vokkimisel ongi panni jätmine liiga külmaks, mis ei lase lihal praadida. Niisamuti ei tohiks liha korraga pannile liiga palju panna – ka sel juhul see ei prae, vaid keeb. Pigem valmista korraga vaid paar portsjonit, siis tuleb maitsev, värviline ja krõmps vokiroog.

Kas pann on vokkimiseks piisavalt kuum?

Otsi suitsu ehk pann peaks hakkama õrnalt suitsema. Samuti võib näha panni põhjas kergelt sinakat värvi.

Tee veekatse. Viska pannile paar tilka vett (mitte rohkem). Kui kohe tekib särisev hääl, on kuumus paras.

Tõsta peopesa 5–7 cm kõrgusele panni kohale – kui tunned kuumust, on pann vokkimiseks valmis.