Toiduuudised

Kas hingad kodus ikka tervislikku õhku? 

Kaire Kenk, 5. veebruar 2019, 18:53
Foto: PantherMedia
Kui tahad, et kodus oleks võimalikult puhas õhk, tasub järgida samu põhimõtteid, mis kehtivad allergikutele: tuuluta sageli tube, soeta koju võimalikult vähe raskeid vaipu, kardinaid ja nipsasjakesi, see-eest aga kvaliteetne tolmuimeja,» soovitab ITK allergoloog-immunoloog dr Krista Ress.

Allergikule on Ressi sõnul korralik ventilatsioon eluruumides väga oluline. Kõige lihtsam moodus puhta õhu saamiseks ongi tubade regulaarne tuulutamine. «Sobiv ruumitemperatuur on 20–22 kraadi, õhuniiskus võiks jääda vahemikku 24–45%. Sellest kõrgem õhuniiskus loob soodsa keskkonna nii hallitusseente eoste kui ka kodutolmulestade paljunemiseks. Hallitusseente leviku piiramiseks tuleks niiskeid ruume sageli puhastada ja tagada neis korralik ventilatsioon. Kindlasti peab kohe parandama ka lekkivad torud nii vannitubades kui ka köögis kraanikausi all,» ütleb doktor.

Kuidas võidelda tolmulestadega?

Ühed sagedasemad tubased allergeenid on kodutolmulestad, mis mõjutavad inimesi kõige enam just sügisel ja talvel, mil lõviosa päevast viibitakse siseruumides. Kuidas luua oma kodus kodutolmulestale ja ka teistele seal leiduda võivatele allergeenidele võimalikult ebasoodne keskkond?

«Kodutolmulesta lemmikpaik on voodi, mistõttu tuleks voodipesu vahetada iga nädal. Pese seda vähemalt 60kraadises vees ja pärast kindlasti triigi,» soovitab dr Ress.

Pärast ärkamist võib voodi rahuliku südamega mõneks ajaks tegemata jätta, et voodiriided ära kuivaksid ja taheneksid – ka see aitab tolmulestade levikut piirata. Madratsit ja patju on võimalik kaitsta spetsiaalsete tolmukindlate katetega, kuid tekke ja patju tuleks regulaarselt, iga paari kuu tagant pesta 60kraadise veega. Alternatiivina pesemisele võib neid hoida ka tund aega kuumas, üle 60kraadises saunas või üks-kaks päeva sügavkülmas ja pärast seda korralikult puhtaks kloppida.

Koristamine hõlpsamaks

«Magamistuba ei tasu sisustada liigse pehme mööbli ega tekstiilidega, mis koguvad rohkelt tolmu, sealhulgas lenduvaid allergeene,» soovitab arst. Paksud kardinad, suured pehmed vaibad, lahtised riiulid nipsasjakestega muudavad kodu koristamise vaevalisemaks. «Parem valik on siledad põrandad, siledapinnalised seinakattematerjalid ja näiteks ribakardinad, mida saab paigutada aknaklaaside vahele,» annab dr Ress nõu tundlikele. Eelistada võiks ratastel mööblit, nii saab koristades esemeid kergemini liigutada.

«Kui peres on allergikuid, tuleks kord nädalas teha eluruumides märgpuhastus. Koristamiseks sobivad nii HEPA-filtriga tolmuimejad kui ka tsentraalsed tolmuimemissüsteemid, mis ei paiska tolmuosakesi uuesti toaõhku,» soovitab tohter investeerida võimalikult kvaliteetsetesse seadmetesse.

Kas osta kodukeemia ökopoodidest? «Allergikule pole see hea soovitus! Kohe üldse mitte. Neil võib see olla hoopis haiguse ägenemise ja kaebuste süvenemise põhjus. Pigem palume allergikutel ökopoodidest kaarega mööda käia, sest allergilised reaktsioonid tekivad just looduslikele ainetele ja öko on puhas allergeenide kogum … Parem oleks neil kodukeemiat võimalikult vähe kasutada,» ütleb allergoloog. Oma majapidamise saab lihtsalt puhtaks ka kangete kemikaalideta, näiteks sidrunhappe, soola-sooda ja äädikaga. Allergikud peaksid sidrunhappe ja äädika kasutamisega siiski ettevaatlikud olema.

Toaõhu liigse kuivuse vastu panid meie vanaemad aknalauale kannu või alustassi kraaniveega. «Aknalaualt vesi üldiselt aurustuma ei kipu. Pigem riputada niiske vannilina kas radiaatorile või pesurestile,» soovitab dr Ress.

 

Toaõhu kvaliteeti saab mõõta

Ka terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrecht soovitab optimaalseks temperatuuriks ruumis 21–22 kraadi ja õhuniiskuseks 24–45%. Ruumiõhk peaks vahetuma kord kahe tunni jooksul.

Spetsialisti sõnul võiks jälgida, et ei akendele ega seintele koguneks vett. Vannitoa ventilatsioon on puudulik, kui peegel kattub juba lühikese dušivõtmise ajal veeauruga ega muutu 10–15 minuti möödudes taas kirkaks ja kui korralikult tsentrifuugitud pesu kuivab üle 24 tunni. Vannitoa paremaks ventileerimiseks võiks jätta pärast pesemist ja pesu kuivatamise ajaks vannitoa ukse lahti.

Köögi õhupuhasti püsifiltreid tuleb puhastada vähemalt kaks-kolm korda aastas ja vahetatavad asendada ettenähtud ajal uutega.

Suurimat ohtu tervisele kujutavad Albrechti sõnul ahjudest ja gaasipliitidest pärinevad vingugaas ja lämmastikoksiidid, aga meie ruumiõhku võivad ohtlikul määral rikkuda ka lenduvad orgaanilised ühendid, lestalised, seeneeosed, asbest, formaldehüüd, ammoniaak, fenoolid, radoon ja suitsetamisel tekkivad ained.

Vajadusel käib terviseameti keemialabori õhugrupp ka kodudes siseõhu kvaliteeti mõõtmas. Peale keemiliste ainete, niiskuse ja temperatuuri määratakse hallituse olemasolu, kuid liiki mitte. Tegemist on tasulise teenusega, mille hinnakirja leiab leheküljelt www.terviseamet.ee/laborid/kesklabor/koik-analueuesid-ja-mootmised.html.