Kas hakkliha tehaksegi jääkidest? Miski pole kaugemal tõest!

Hakklihal on asjata nn laisa pere lemmiktoote oreool. Müütide hulka kuulub ka, et hakkliha koostis on ebaselge, mis omakorda viitab selle madalale kvaliteedile.
Toidutare külastas eelmisel nädalal Rakvere lihakombinaati, et vaadata hakkliha seotud müütidele otsa. Ringkäigu ajal ruumides, kus keskmine temperatuur oli toiduohutuse tõttu  +2 ja +4 kraadi, võisime veenduda ise, et hakklihahunti ei läinud jääkliha, vaid täiesti korralikud lihatükid. Rakvere tehnloogid toonitasid, et kvaliteetse hakkliha puhul on oluline katkematu külmaahel ehk temperatuurid protsessi eri etappides.
Hakkliha valmistamisel kasutavad tööstused ainult kõige värskemat liha ja väärttükke, toonitati peale ringkäiku. Näiteks on paraja rasvasisaldusega seaabaliha väga hinnatud hakklihamaterjal ning näiteks Rakvere Extra Protein Power hakkliha tooraineks kindel tükk, sea- või veise tagaosalihased, mis annab õiguse nimetada toodet lausa nimega sea- või veisepraehakkliha.
Vahet tuleb osata teha ka hakklihal ja hakkliha segul. Euroopa Liidu määrisega võib hakkliha all müüdav toode olla tehtud vaid lihast. Rasvasisaldus peab olema alla 30 protsendi, soola võib olla kuni 1 protsent.
Hakklihasegu seevastu on toode, milles lihale on lisatud maitseaineid, ürte, soola, sojavalku vms. Hakklihasegu sobib hästi kõigi koduste hakklihatoitude valmistamiseks.
Keskmine hakklihade rasvasisaldus vahemikus 20-25 protsenti. Hakkliha välimus sõltub toorainest ja rasvasisaldusest. Veisehakkliha oma värvuselt tumedam kui seahakkliha. Seahakklihast ja kodusest hakklihast (koosneb nii sea- kui ka veisehakklihast) valmistatud toidud on mahlasemad, veisehakkliha on väherasvasem ja muutub küpsedes kergesti kuivaks.
Mis puutub kodusesse hakklihasse, siis suurpoodidesse on tulnud ka välismaal toodetud hakklihasegusid, mis kannavad sama nime. Oluline on heita pilk hakkliha koostisele. Eestimaalaste seas soosituim hakkliha (nr 1 müügimaht Eestis) on Rakvere Kodune hakkliha, mille koostises on täpselt võrdses koguses sea- ja veiseliha.
Sageli arvatakse, et poe letist lahtist hakklina ostes on toode värskem kui pakendatud toodetel. Nii ühene see siiski ei ole. Lahtise hakkliha säilivusaega mõõdetakse tundides ja see on otseselt seotud müügikohas valitsevate tingimustega. Jahutatud lahtise (või ka avatud pakendis) hakkliha säilivusaeg hoiutingimustel kuni +2 °C on 12 tundi pakendil näidatud säilivusaja piires. Õhuga kokkupuutel muutuvad hakkliha maitseomadused ja väljanägemine kiiresti, seetõttu peab letist ostetud lahtist hakkliha ära tarvitama samal päeval. Samas pakendatud hakkliha värskuse tagab ka 5 päeva hiljem spetsiaalne gaasikeskkond.  Näiteks Rakvere lihakombinaat kasutab hakkliha värskuse ja  värvi säilitamiseks pakendites gaasisegu, mis koosneb hapnikust ja  süsihappegaasist. Pakendite gaasikeskkonnad on tervisele ohutud ega mõjuta toote maitseomadusi. Peale avamist gaasid lenduvad.
Rakvere eestimaise sea- ja veiseliha müügikogus kasvab ja püsib kõrgel tasemel, 2018 igakuiselt ligi 1000 tonni. Rakvere hakklihade müügikogus on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. 2017 võrreldes 2015 kasv 10 protsenti.  Madala rasvasisaldusega hakklihade kogus on nelja aasta jooksul kasvanud kolm korda. Taistest tagaosalihasest valmistatud Rakvere hakklihades rasva kuni 6 grammi.
Veterinaar- ja toiduamet tuvastas sel nädalal viie tootja hakklihast linnuliha kasutamise, ehkki märgistusel puudus sellekohane teave. Toidu koostise muutmine parandusteta etiketil on toidu võltsimine.
Toidu võltsimine tuvastati viie ettevõtte puhul: OÜ Lepiku Lihatööstus, OÜ Raasiku Lihatööstus, OÜ ABC1, OÜ Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus ja Talika Meat OÜ.