UURING VASTAB: miks kaal ei alane? Õpi hoopis toitu nautima! (1)

Ülekaalulisus on kaasaegses maailmas võtnud epideemialaadsed mõõtmed. Probleemid alates südame-veresoonkonna haigustest kuni liigestehädadeni kasvatavad ravikulusid ning kärbivad inimeste võimalust elust rõõmu tunda. Ülesöömise põhjuste arusaamine ja teadvustamine ons eetõttu teadlastele tänuväärne uurimismaterjal.

Üks uuemaid teadustöid selles valdkonnas Suurbritannias Bangori ülikoolis võttis aluseks toidu nautimise. Söömine pole inimeste jaoks vaid keha tankimine, vaid ka emotsionaalne toiming, mille kaudu väljendatakse ja saadakse tervet plejaadi emotsioone.

See uuring võttis aluseks, kuidas inimesed hindavad toidust saadavat naudingut. Senised laboriuuringud olid näidanud, et juba rasvumisele kaldunud inimestel, kelle kehamassiindeks on üle 30, oli see võrreldes tavalistega väiksem.

Uuringu tarbeks loodi äpp, mille järgi pidid testijad iga kord, kui tundsid nälga või kiusatust, panema kirja selle intensiivsuse 10 palli skaalas ning kui nad kiusatusele jälgi andsid, siis kui ruttu ja kui mõnus söömise tunne ikkagi oli (samuti 10 palli skaalas), ja kaua nad söömisele pühendusid.

Selgus, et ülekaalulised ja normaakaalus inimesed käitusid üldjoontes üsna sarnaselt – mõlemad tundsid üsna sarnasel määral nii kiusatust kui ka nälga. Umbes samasugune oli ka nende üldine vastupanuvõime toidule (30%) ning söömise kestvus – 18 minutit. Rasvunud grupp isegi tundis kiusatust veidi vähem – võrreldes saledate kuuega viiel korral päevas. See näitab, et rasvunutel pole eriliselt suurt vajadust või iha toidu järgi.

Suur vahe tuli aga sisse selles, kuidas pärast einestamist hinnati kogemusest saadud naudingut ja heaolutunnet. See oli normaalkehakaalus inimestel märksa kõrgem kui rasvunutel. Lisaks tuli uuringus välja, et ülekaalulised langetasid otsuse süüa pigem isu, mitte nälja ajel.

Normaalkaalus inimestel oli kiusatuse korral kergem söömist vältida. Nad otsustasid süüa pigem siis, kui tundsid nälga. See näitab, et neil pole otsus süüa seotud isudega. Lisaks tundsid nad märgatavalt suuremat rahulolu toidust, kui viimaks sõid.

Ülekaaluliste grupis seevastu polnud otsus süüa seotud teadliku otsusega, vaid pigem järeleandmine isudele. Samuti jäi toidust saadav nauding madalamaks kui tavakaalus grupis.

Uuringu läbiviijad oletavad, et vähesem nauding võibki olla üks asi, mis põhjustab ülesöömist, et napiks jäävat heaolutunnet toidu suurema kogusega suurendada. Lisaks võib rasvumise taga olla asjaolu, et toidud, mis tekitavad isusid, on enamasti kõrge suhkru ja/või rasvasusaldusega ning seetõttu kõrgema kaloraažiga. Kuna ülekaalulised sõid pigem isu ajel, on oht oma päevasest vajadusest üle süüa väga kõrge.