Petersell sobib peaaegu iga toidu hulka, andes head maitset, kaunistades ja tuues tervist. Eestis kasvatatakse koduaedades juur- ja lehtpeterselli, viimast müüakse poes aasta ringi, nii kähar- kui ka siledalehelist.
KUST PÄRINEB?
Aedpeterselli kodumaaks peetakse Vahemere maade läänealasid. Seda taime tundsid ja hindasid juba vanad kreeklased ning roomlased, maitsetaimena kasvatatakse seda üle kogu maailma. Maitseainena kasutatakse lehti ja juuri, ravimina varsi, seemneid, lehti ja juuri.
KUIDAS KASVATADA?
Seemned hakkavad idanema juba 2–3 kraadi juures. Ürt talub lühiajalist külma ning täiskasvanud taim on võimeline talvituma ka kasvukohal. Valguse ja niiskuse suhtes on petersell nõudlik, eriti seemnete idanemise ajal. Petersell õitseb ja viljub teisel aastal. Lehti kogutakse enne taime õitsemist ja need olevat toitainerikkaimad just teisel aastal. Juurikaid tasub võtta esimese aasta taimedelt sügisel, teise aasta taimedelt sügisel või kevadel. Petersell säilitab kuivatatult pikaks ajaks oma aroomi ja maitse. Hakituna saab lehti suurepäraselt ka sügavkülmutada.
MIKS ON HEA?
Peterselli lehtedes, seemnetes ja juurtes leidub eeterlikke õlisid, flavonoide, foolhapet ning C- ja E-vitamiini. Näiteks on ühes supilusikatäies hakitud petersellis 7–8 mg C-vitamiini, mis katab päevasest vajadusest 7–8%. Karoteeni poolest on lehed köögiviljade hulgas kõige rikkamad. Suur on petersellil ka kaaliumi- ja rauasisaldus, samuti leidub neis rohkesti kaltsiumi ja magneesiumi.
Rahvameditsiinis on petersell hinnatud kui organismist liigse vee väljaviija ja ainevahetuse parandaja. On leitud, et seemnetest tehtud tõmmisel on kerge vererõhku alandav toime. Petersell mõjub hästi mitmete neeruhaiguste
ning põie- ja neerukivide korral. Tänu rauarohkusele võib petersell olla abiks aneemia vältimisel. Purustatud lehti ja värsket mahla saab kasutada putukahammustuste või muude põletikuliste reaktsioonide, samuti pigmendilaikude
ja näonaha kahvatuse vastu. Värske peterselli närimine on hea hingeõhule.
KUS KASUTADA?
Peterselli kasutamiseks kokanduses on peaaegu piiramatult võimalusi. Seda võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult, soolatult. Petersellijuur on meil tuntud supijuurena. Käharpetersell sobib rohkem kaunistamiseks, siledaleheline toidu sisse selle maitsestamiseks. Värsket ürti tuleks lisada toidule vahetult enne roa valmimist, keetmisel väheneb selle vitamiinisisaldus ja pikal hautamisel võib ka maitse ebameeldivaks muutuda. Peterselliga saab vähendada ka toidu soolasust. Väga maitsev on petersellipesto, just talvehooajal, kui napib värsket basiilikut ja karulauku.
Tabbouleh
Suvikõrvitsa-petersellifrittata
Gremolatakana
Aedpeterselli kodumaaks peetakse Vahemere maade läänealasid. Seda taime tundsid ja hindasid juba vanad kreeklased ning roomlased, maitsetaimena kasvatatakse seda üle kogu maailma. Maitseainena kasutatakse lehti ja juuri, ravimina varsi, seemneid, lehti ja juuri.
KUIDAS KASVATADA?
Seemned hakkavad idanema juba 2–3 kraadi juures. Ürt talub lühiajalist külma ning täiskasvanud taim on võimeline talvituma ka kasvukohal. Valguse ja niiskuse suhtes on petersell nõudlik, eriti seemnete idanemise ajal. Petersell õitseb ja viljub teisel aastal. Lehti kogutakse enne taime õitsemist ja need olevat toitainerikkaimad just teisel aastal. Juurikaid tasub võtta esimese aasta taimedelt sügisel, teise aasta taimedelt sügisel või kevadel. Petersell säilitab kuivatatult pikaks ajaks oma aroomi ja maitse. Hakituna saab lehti suurepäraselt ka sügavkülmutada.
MIKS ON HEA?
Peterselli lehtedes, seemnetes ja juurtes leidub eeterlikke õlisid, flavonoide, foolhapet ning C- ja E-vitamiini. Näiteks on ühes supilusikatäies hakitud petersellis 7–8 mg C-vitamiini, mis katab päevasest vajadusest 7–8%. Karoteeni poolest on lehed köögiviljade hulgas kõige rikkamad. Suur on petersellil ka kaaliumi- ja rauasisaldus, samuti leidub neis rohkesti kaltsiumi ja magneesiumi.
Rahvameditsiinis on petersell hinnatud kui organismist liigse vee väljaviija ja ainevahetuse parandaja. On leitud, et seemnetest tehtud tõmmisel on kerge vererõhku alandav toime. Petersell mõjub hästi mitmete neeruhaiguste
ning põie- ja neerukivide korral. Tänu rauarohkusele võib petersell olla abiks aneemia vältimisel. Purustatud lehti ja värsket mahla saab kasutada putukahammustuste või muude põletikuliste reaktsioonide, samuti pigmendilaikude
ja näonaha kahvatuse vastu. Värske peterselli närimine on hea hingeõhule.
KUS KASUTADA?
Peterselli kasutamiseks kokanduses on peaaegu piiramatult võimalusi. Seda võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult, soolatult. Petersellijuur on meil tuntud supijuurena. Käharpetersell sobib rohkem kaunistamiseks, siledaleheline toidu sisse selle maitsestamiseks. Värsket ürti tuleks lisada toidule vahetult enne roa valmimist, keetmisel väheneb selle vitamiinisisaldus ja pikal hautamisel võib ka maitse ebameeldivaks muutuda. Peterselliga saab vähendada ka toidu soolasust. Väga maitsev on petersellipesto, just talvehooajal, kui napib värsket basiilikut ja karulauku.
Tabbouleh
Suvikõrvitsa-petersellifrittata
Gremolatakana
Kommentaarid (0)