Foto: Martin Ahven
21. mai 2018, 21:50
ÕHTULEHE KATSE: kas jätkub jõudu ligi viiekümne veini hindamiseks?
Kuidas tegutseb koduveini hindav žürii ehk Mida kõike eestlane toanurgas kokku ei keeda (4)
„Siga ka ei söö seda,“ õhkab asjatundja pettunult, kui on proovinud koduveini konkursile saadetud märjukest. Õnneks on see üksik tõrvatilk meepotis – eestlaste oskus koduveini teha on üldiselt hea.
„Siga ka ei söö seda,“ õhkab asjatundja pettunult, kui on proovinud koduveini konkursile saadetud märjukest. Õnneks on see üksik tõrvatilk meepotis – eestlaste oskus koduveini teha on üldiselt hea.
Koduveini konkursi hüvanguks kokku tulnud kaheksaliikmeline žürii näeb ligi kolm tundi kurja vaeva, et eraldada terad sõkaldest. Märjukesi on võistlustulle saadetud igast Eestimaa nurgast ja valik on kirju kui kaltsuvaip. Rabarber, mustikas, metsmaasikas, pihlakas – siinmail tehakse veini vist kõigest.
Edasi lugemiseks:
Osta üks artikkel
Ühe artikli lugemisõigus
3.99
Tellimus olemas? Logi sisse
Olen aastaid tagasi proovinud teha võililleveini. Esimene aasta saak läks äädikaks, sai õhku, aga teine aasta tuli midagi desserdi sarnast. Käisin sel kevadel turismimessil ja proovisin huvi pärast seal pakutavat võililleveini. Ma ei oska arvata kuidas, aga kuidagimoodi oli osatud teha võililledest kuiv vein, millel polnud võililledele omast mee maitset, kuigi olin messil kaine.
Mu eksnaine tegi võililledest siirupit. Jändamine oli, aga maitse oli mesine.