karamellikattega astelpaju kaerakiöeFoto: Tuuli Mathisen
Kersti Eero 3. veebruar 2018 00:01
„Paljud asjad, mis olid nõukaajal eksootika, kasvavad nüüd inimestel aias. Tehnika on arenenud ja koos sellega muutnud ka toidu valmistusviisid,“ tõdeb toiduakadeemia peakokk Tarvo Kullamaa, et meie toidulaud on viimase 100 aastaga tundmatuseni muutunud. „Sestap otsustasime teha inventuuri, kuhu meie toidukultuur on jõudnud ja kinkida Eestile 100. sünnipäevaks uue rahvustoidu.“  

„Paljud asjad, mis olid nõukaajal eksootika, kasvavad nüüd inimestel aias. Tehnika on arenenud ja koos sellega muutnud ka toidu valmistusviisid,“ tõdeb toiduakadeemia peakokk Tarvo Kullamaa, et meie toidulaud on viimase 100 aastaga tundmatuseni muutunud. „Sestap otsustasime teha inventuuri, kuhu meie toidukultuur on jõudnud ja kinkida Eestile 100. sünnipäevaks uue rahvustoidu.“  

 „Toiduakadeemia tähistab tänavu kümnendat sünnipäeva ja sestap tahtsime Eestile kinkida uue rahvustoidu, aga kuna igaühel oli rahvusköögist oma nägemus, otsustasime rahva käest nõu küsida,“ meenutab Tarvo konkursi sündi. „Kui vana Eesti köök on tuhm ja värvitu, siis uued toidud lausa säravad. Seda nii maitse kui ka välimuse mõttes,“ tõdeb ta. Konkursi „Uus Eesti rahvustoit“ mõte oli leida üles vanad retseptid, aga panna need kirja nüüdisaegses võtmes. Tänapäevaste Eesti rahvusroogade kõrval sündis sellest ka kaks kokaraamatut, üks inglise ja teine eesti keeles. Kuna võistluse idee sündis tänu Toiduakadeemia 10. sünnipäevale, jõudis „Tänapäevase Eesti köögi“ kaante vahele ka hulk „akadeemikute“ retsepte.  

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad