Kas kanamunade söömine on KAHJULIK?

MIS ON KOLESTEROOL?

Kolesterool on rasvaine, mille organismisisene transport toimub valkude abil. Kolesterooli ja valgu ühendit nimetatakse lipoproteiiniks. Organismis leidub kahte sorti lipoproteiine:

Madala-tihedusega lipoproteiin (tuletatud ing k Low-Density Lipoprotein) ehk LDL on tuntud kui halb kolesterool. LDL ülesanne on transportida maksas toodetud kolesterooli keharakkudesse. Kõrge LDL tase veres võib põhjustada terviseprobleeme.

Kõrge-tihedusega lipoproteiin (tuletatud ing k High-Density Lipoprotein) ehk HDL on tuntud kui hea kolesterool. HDL ülesanne on transportida kolesterooli keharakkudest maksa, kus neid lagundatakse. Kõrge HDL tase veres on seotud terviseprobleemide vähenemisega.

KAS KANAMUNADE SÖÖMINE ON KAHJULIK?

Alates 1970. aastatel soovitasid toitumissoovitused üldpopulatsioonil vähendada kanamunade tarbimist kahele kuni neljale munale nädalas. Neile, kes põdesid südameveresoonkonnahaiguseid või teise tüübi diabeeti, kehtisid veel rangemad piirangud.

Taoliste soovituste taustloogika kujunes välja järgnevalt: Munad on kõrgeima kolesteroolisisaldusega toiduained. Hüperkolesteroleemia (kõrge kolesteroolitase veres) põhjustab südameveresoonkonna haigusi (LDL ehk halva kolesterooli kõrge tase veres on südamehaiguse üks riskifaktoritest). Selle ennetamiseks tuleb piirata kolesteroolirikaste toitude söömist. Järelikult, aitab munade tarbimise vähendamine hoida vere kolesteroolitaset madalal.

Hiljutisemad uuringud on näidanud, et varasem seaduspärasus oli väär. Umbes 75% veres olevast kolesteroolist toodetakse maksas ning teistest kudedes. See tähendab, et kõrge kolesteroolitaseme korral toodetakse kehasiseselt rohkelt kolesterooli. Toidus leiduv kolesterool mõjutab vere kolesteroolitaset vaid 25%. Kõrgenenud tähelepanu all peaksid olema hoopis küllastunud ja transrasvad, sest need tõstavad vere kolesteroolitaset.

Eelmise küsimuse vastusest selgus, et LDL ehk halb kolesterool transpordib kolesterooli molekule maksast teistesse rakkudesse. Pidev kolesterooli transport tõstab vere kolesteroolitaset ning võib põhjustada insulti, südameveresoonkonna haiguseid ja infarkte. Seega johtub eelnevast, et mõõdukas munade söömine ei ole kahjulik. Piirata tuleks küllastunud ja transrasvasid.

MUNAVALGE VÕI MUNAKOLLANE?

Tehnoloogia areng tähendab, et kanade sööt ning munade tootmise meetodid on võrreldes varasemaga muutunud. 2016. aastal tehti kanamunade toitainete väärtuste määramise uuring, eesmärgiga varustada üldsust selle-alaste uusimate teadmistega. Määrati kanamunades leiduva kaheksa komponendi – rasvade, rasvhapete (sh transrasvade), valkude, A-, D- ja E-vitamiinide – sisaldus. Detailsemaks ülevaateks vaata alljärgnevat tabelit.

Tabelist on näha, et munavalge ja –kollane on neis sisalduvate toitainete poolest erinevad. Munavalge on suure veesisaldusega ning seega väiksema energiatihedusega. Munavalge sisaldab vaid marginaalses koguses rasvasid (sh trans). Väikse rasva hulga tõttu ei leidu munavalges rasvlahustuvaid A-, D- and E- vitamiine.

Seevastu, kreemise koostise, rikkaliku maitse ja iseloomuliku värviga munakollane sisaldab rohkelt asendamatuid rasvhappeid. Selle pärast on munakollases ka suurel hulgal rasvlahustuvaid vitamiine ning mineraalaineid. Lisaks, leidub munakollastes karotenoide – luteiini ja zeaksantiini – mis annavad neile iseloomuliku kollase värvi.

MITU MUNA ON TERVISLIK SÜÜA?

Tervetele inimestele ei ole Eestis kanamunade tarbimise piirangut või soovituslikku kogust.Uusimatest vaatlusuuringutest tuleneb, et terve inimene, kes tarbib keskmiselt ühe muna päevas, ei oma suurenenud südamehaiguste riski. Sekkumisuuringutes selgub, et munad hoopis tõstavad tervete inimeste HDL ehk head kolesterooli. Siiski, ei ole olemas uuringuid, mis viitaks olukorrale, kus terve inimene sööb rohkem kui kolm muna päevas. Seega teaduslikust seisukohast ei ole võimalik öelda, kuidas kõrge, rohkem kui kolme muna päevane tarbimine mõjutab vere LDL ehk halva kolesterooli taste.

Vaatlusuuringud on leinud, et teise tüübi diabeetikutel, kes söövad rohkem kui kaks muna päevas, on risk kõrgenenud kolesteroolitasemeks. Lisaks diabeetikutele, soovitatakse teatud olukordades familiaarse hüperkolesteroleemiaga (ingl familial hypercholesterolaemia) inimestel munade tarbimise kogust piirata.

MUNADE SÖÖMINE SÜDAMEVERESOONKONNA HAIGUSTE KORRAL?

Esmaste südamehaiguse juhtumite ennetamiseks haigusteta ehk terves populatsioonis (inimesed, kellel ei ole diabeeti ega düslipideemiat), ei soovitata munade ega ka toidust tuleneva kolesterooli tarbimist piirata. Praeguste arusaamade järgi võivad terved inimesed tarbida ühe muna päevas, sest seda peetakse tasakaalustatud toitumise osaks. On oluline rõhutada, et see nõuanne on tingimuslik. See tähendab, et kuigi tervisespetsialistid võivad esmaste südamehaiguse juhtumite ennetamiseks tervetel inimestel toidust tulenevat kolesterooli mitte piirata, ei ole selle-alased teaduslikud uuringud piisavad konkreetsete ja paikapanevate soovituste tegemiseks.

Täiskasvanutele, kellel on diagnoositud diabeet, düslipideemia või südameveresoonkonna haigused, soovitatakse päevast toidu kolesterooli piirata 200mg/päevas. See aitab ennetada sekundaarsete südamehaiguste intsidente. Siinkohal on oluline patsiendile individuaalselt läheneda. Tuleb kaaluda munade vähendamise plusse ja miinuseid. Kui patsient naudib munade söömist, siis tasub toidu kolesterooli teiste toiduainete kaudu vähendada. Kasvav tõenduspõhisus näitab, et südameveresoonkonna ja diabeedi korral tuleb luubi alla võtta kõik toitumisharjumused ja toidugrupid, mitte üksikud toiduained (nt muna).

MIDA TERVISEFOORUM MUNADEST ARVAB?

Enamik tavapopulatsioonist ei pea kanamunade söömise pärast muretsema. Mune võib tarbida ühe osana mitmekülgsest toitumisest. Eelnevate terviseprobleemide korral tuleks üle vaadata kõik kolesterooli sisaldavad toiduained. Oluline on vältida konkreetsete toiduainete demoniseerimist, sest see võib tekitada toiduga seotud sundmõtteid, mis pikas perspektiivis kasu ei too.

Tervisefoorum peab oluliseks rõhutada munade ‘’toime’’ oleneb ka nende valmistamisviisidest. Ohtra õli ja soolaga praetud muna võib sisaldada palju vererõhku tõstvat naatriumi (sool) ja rasvu. Selle alternatiiviks võiks olla hoopis kas omlett või tavaline keedumuna.

Vaata ka teisi Tervisefoorumi postitusi http://tervisefoorum.ee/category/blogi.