KÕIGI UMMIKUTE EMA: Los Angeles tänupüha eel (4)

Ameeriklased tähistavad sel neljapäeval tänupüha ning enamikes töökohtades antakse vabaks ka reede. See tähendab toredat pikka nädalavahetust ning vähem toredaid megaummikuid, kui kõik töömesilased suurlinnadest äärelinnadesse, maale või üldse lennujaama sõidavad, et pühad oma perega veeta. Kuid mis püha see tänupüha on?

Aerial footage shows traffic gridlock in Los Angeles as the Thanksgiving travel rush begins pic.twitter.com/9F5XdKaUqn
— CNN (@CNN) November 22, 2017

Mis on tänupüha?

Tänupüha juured peituvad tegelikult traditsioonilistes viljakoristuspühades. Sündmus, mida USA-s nimetatakse Esimeseks tänupühaks, toimus tõenäoliselt 1621. aasta oktoobris, kui vilja koristanud uusasukad kutsusid laua äärde ka põliselanikud.

Tänupüha tänapäevane tähendus on päev pere seltsis, mil süüakse traditsioonilisi tänupühatoite: täidetud ahjukalkun, kartulipüree soustiga, magus kõrvitsapirukas, jõhvikakaste, türgi ubade vorm. Tavaks on ka laua ääres istujailt küsida, mille eest nad tänulikud on. Tänupühadel on küll küljes kristlik maik, ent tänu ei pea tingimata kõrgematele jõududele avaldama. Tänulik võib olla mille tahes eest. Alustades kas või sellest, et hing veel sees on.

Ameerika koomikud armastavad ikka välja tuua selle, et tänupühalaud on see koht, kus pereliikmed üksteisega tülli lähevad. Et tänupüha pole päris sama pühalik kui jõulud, võib juhtuda, et jalka kõrvale võib mõni isik natuke liiga palju õlut võtta ning kui jutt läheb poliitikale, siis hoidke piip ja prillid... Eriti praegusel ajal, mil poliitika ei lõhesta ainult Ameerika ühiskonda, vaid ka kogukondi, põlvkondi ja perekondi.

Mitmed väljaanded annavad välja artikleid soovitustega, kuidas tänupühalaua vaidlusi kas võita või vältida. Näiteks: „Vaat, mida tähendab olla ainus Trumpi fänn tänupühalauas“ (Politico), „Lase käia ja hakka tänupühalauas kliimamuutustest rääkima“ (Insurance Journal), „Ära tänupühal Trumpi maini“ (FiveThirtyEight) ja „Kuidas tänupühalauas viisakaks jääda“ (The Coloradoan).

Põlisameeriklaste jaoks on tänupüha vastuoluline. Seos nende esivanematega, kes hoolimata ühest viisakast õhtusöögist julmalt maha notiti ja kodudest minema aeti, tähendab, et paljud põlisameeriklased tänupüha ei tähista. Siin-seal võivad toimuda ka meeleavaldused, mis pööravad tähelepanu põliselanike kehvale majanduslikule olukorrale ning nende nõudmistele.

Kui tänupüha on päev olla tänulik selle üle, mis sul olemas on, siis kohe järgmine päev ehk Black Friday (Must reede) on risti vastupidine. Sellest päevast algab USA poodides ametlikult jõuluhooaeg ja avapauk Mustal reedel tähendab soodukaid, alesid ja trügivaid rahvamasse.

Eks on ka Mustal reedel vastuoluline maik. Sugugi mitte kõik ameeriklased ei armasta päeva, mil mõne inimese ainus eesmärk on kraami kokku krabada ning nad kirtsutavad nina poodides tõuklevate „ajudeta masside“ suunas. Kuid sellelgi on teine külg - paljudel vaesematel inimestel lihtsalt polegi ühelgi muul ajal aastas võimalik taskukohase hinnaga kodutehnikat või laste jõulukinke osta. Kes aga Mustal reedel poodi trügima minna ei taha, see teeb ostud Küberesmaspäeval (Cyber Monday), mil soodustusi pakuvad paljud netipoed.

Ehkki tänupüha eestlased ei tähista, siis Must reede on jõudnud ka Eestisse. Mõned poed korraldavad sel päeval sooduskampaaniaid lootusega varaseid jõuluostlejaid ligi meelitada.