Foto: PantherMedia / Scanpix
Toiduuudised
21. november 2017, 16:40

Köögi- ja puuvilju võiks eestlase toidulaual olla märksa rohkem, ütlevad toitumisnõustajad

Kas lugeda kokku kaloreid või süsivesikuid?

Kehakaalu kontrolli all hoidmise põhimõte näib imelihtne: ei tohi süüa rohkem kui organism vajab ja ära kulutab. Tervisliku toitumisega on pisut keerulisem lugu. 

Dieedipidaja viskab esimese innuga menüüst välja kõik magusa ja rasvase, samas kinnitavad toitumisnõustajad, et ükski toit pole kasulik või kahjulik, kõik sõltub vaid  söödavatest kogustest ja söömise sagedusest ning tuleb jälgida, et organism saaks toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid jmt. See viimane võib olla tõeline peavalu – ja selle koha peal on mõistlik võtta appi kutseline toitumisnõustaja, kes suudab panna kokku toitumiskava, kus kaloreid, valke-rasvu-süsivesikuid jm just parasjagu. 

Söö vastavalt vajadusele

Energiavajadus sõltub vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest ja organismi ainevahetuse iseärasustest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeline poiss võib vajada oluliselt rohkem energiat kui tema ema, kirjutab Tervise Arengu Iinstituudi lehekülg toitumine.ee. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib oluliselt erineda, ka on aktiivselt spordiga tegeleva inimese energiavajadus märksa suurem kui istuva eluviisiga inimesel.

Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib tekkida ülekaal, sellega omakorda kaasnevad sageli tõsised tervisehäired. Tervise ja energia tasakaalu tagamiseks peaksid täiskasvanud liikuma vähemalt 150 minutit nädalas, lapsed vähemalt 60 minutit päevas.

Toitained õiges vahekorras

Toidust peab sööja saama kõik vajalikud toitained õiges vahekorras – toitumine peab olema tasakaalustatud. Täiskasvanute ja üle kaheaastaste laste tasakaalustatud menüüs peavad põhitoitained andma kogu saadavast energiast valke 10–20%, rasvu 25–35% ja süsivesikud 50–60%. Lisaks peab toidust saama organismile vajalikud vitamiinid, mineraalained ja fütotoitained.

Kui otsustatakse vähendada näiteks süsivesikuid, võib juhtuda, et organism jääb ilma ka osast olulistest toitainetest. Ühekülgne toitumine võib viia tõsiste haiguste tekkeni – või jääb kaalulangus vaid unistuseks, sest kui organism ei saa toidust vajalikke aineid kätte, siis sunnib ta meid aina rohkem sööma

Tervislik toitumine ei tähenda, et pead loobuma toitudest, mis sulle maitsevad. Toite ei saa jagada tervislikeks ja ebatervislikeks, sest neis kõigis on organismile vajalikke toitaineid. Tähtis on, milliseid toite süüa rohkem, milliseid vähem, mida sagedamini, mida harvemini. Kui armastad näiteks magusat, ei pea seda endale keelama: söö seda harva ja vähe, kuid siis naudi!

Toitumine võib jääda ühekülgseks, kui on toite, mida inimene teadlikult ei söö. Sel juhul tuleb jälgida, et teistest toitudest oleks võimlaik vajalikud toitained siiski kätte saada. Aeg-ajalt tasub lasta asjatundjal oma toidusedel kriitilise pilguga üle vaadata.