Jõukates riikides on inimeste toitumisharjumused muutumas üha ebatervislikumaks, mille tõttu on jõudsalt kasvatanud rasvunud inimeste hulk ühiskonnas. Paljud riigid on mõistnud, et probleemiga tuleb tegeleda ning üha populaarsemaks vahendiks on muutunud toidumaksud, millega soovitakse muuta ebatervislikud toiduained inimestele kallimaks, et suunata neid tarbima tervislikumaid toiduaineid.
Üks esimesi riike, kes otsustas toidumaksude kasuks, oli Ungari - 2011. aastal rakendati riigis maks rasva- ja suhkrurikastele toodetele. Järgnevate aastate jooksul võtsid sarnaseid makse üle mitmed riigid ümber maailma, kuid mitmel pool on kerkinud õhku debatte, kas toidumaksud avaldavad rasvumise vähenemisele piisavat mõju ja milliseid negatiivseid tulemusi toidu maksustamine kaasa toob.
Septembris avaldati The Economic Journal’is Oklahoma ja Grenoble’i ülikooli teadlaste uuring, mis käsitles toidumakse ja maksuleevendusi.
Uuringus võeti vaatluse alla Prantsusmaa naiste igapäevased ostud kolmepäevase perioodi jooksul. Igal päeval paluti naistel osta tooteid 180-tootelisest ostunimekirjast, kus hindasid muudeti lisades makse või maksuleevendusi.
Uuringu tulemused olid üllatavad. Maksumuutused – nii maksud ebatervislikele toodetele kui mõõdukad maksuleevendused tervislikemale toodetele – ei avaldanud märkimisväärset mõju kehvemal järjel inimeste tervisekäitumisele ja suurendasid lisaks fiskaalset ebavõrdust.
Rasvamaksu tõttu maksid väiksema sissetulekuga naised toidu eest disproportsionaalselt rohkem kui suurema sissetulekuga naised ja nende ostukäitumine muutus maksu tõttu vähem. Nad ostsid rohkem sellist toitu, mis neile meeldis, mitte sellist, mis oli tervislikum. Järeldus oli seega üpris selge – toidu maksustamine tegi vaesed veel vaesemaks.
Nagu mainitud, uuriti ka subsiidiumite mõju puu- ja juurviljade tarbimisele. Uuringust selgus, et subsiidiumid julgustasid mõnevõrra kõiki uuringus osalenuid tarbima rohkem tervislikumaid tooteid, kuid tähelepanuväärne oli asjaolu, et kõige enam muutusid ostukäitumist kõrgema sissetulekuga naised, kes said ka seetõttu suurema kokkuhoiu, mitte väiksema sissetulekuga naised, mida võiks eeldada.
Huvitaval kombel olid jõukamad naised, kes ostsid subsideeritud tervislikumat toitu altid säästetud raha kasutama teistelegi tervislikematele toitainete, vähemkindlustatud naised aga kulutasid säästetud raha ebatervislikele toodetele.
Uuringu kokkuvõttes nenditi, et toidumaksudest ja maksuleevendustest võidavad kõige rohkem jõukamal järjel olevad inimesed, kuid vähemkindlustatud inimesed kaotavad. Uuring jõudis järeldusele, et toidumaksud on ebavõrdust tekitavad ja pigem peaks otsima teisi strateegiaid, kuidas ülekaalulisuse probleemiga võidelda. Üheks lahenduseks probleemiga võitlemisel võiks näiteks olla rahva toitumisalase teadlikkuse suurendamine.
Kommentaarid