Kus grillida?
Loomulikult grillil, kus siis mujal. Enamik inimesi kasutab teadupärast tavalist metallist kuppelgrilli, mis täidetakse kaubandusvõrgus müüdavate valmissütega. Aga oluline on see, et grill tuleks asetada tasasele pinnale ja eemale kõigest võimalikust, mis võib grilli kasutamisel põlema minna. Päästeameti teatel peab lahtise leegiga grill asetsema hoonest, põlevmaterjalidest, metsast ja kuivanud taimestikust vähemalt viie meetri kaugusel ja söega grill vähemalt kahe meetri kaugusel. Rõdu on hoone osa ja rõdul grillida ei tohi.
Süütevedelik on laiskadele
Liitrisest plastpudelist sütele pritsitav ja seejärel süüdatav vedelik annab küll üsna kiire tulemuse, aga kipub tootjate vastupidistest väidetest hoolimata siiski üsna kehvasti lehkama. Edasijõudnumad grillijad kasutavad väikesi puulaaste, paberit ja odavat toiduõli.
Toiduõliga tasuks ühtlasi määrida ka grillresti, sest siis on vähem ohtu, et liha küpsedes selle külge kinni jääb.
Söed või puit?
Spetsialistid eelistavad kindlasti teha grilli alla tule lepapuidust või muust lehtpuidust (okaspuit ja käbid annavad lihale kibeda maitse ja praksuvad põledes). Kui aga grilli juures ootab hulk näljaseid inimesi, kel juba kerged küpse liha hallutsinatsioonid, siis tasuks läbi ajada poest ostetud sütega, sest nii saab esimene nälg kiiremini leevendatud. Eriti head on söebriketid, mis hõõguvad pikalt ja mida põhjalikuma grillimise puhul ei pea pidevalt juurde kallama. Lepalaaste või õunapuuoksi võib sütele lisada maitsesuitsu saamiseks.
Milline liha valida?
Millist liha mitte valida? Kas üldse valida liha või hoopis mõned juurviljad? Kas osta liha ja teha ise marinaad või osta valmismarinaadis liha? Šaslõkk, steigid või ribi? Või hoopis kala? Või grilliks seekord vorste?
Niipalju kui on inimesi, on ilmselt ka erinevaid arvamusi. Soovituseks võiks öelda ehk vaid seda, et kui jääme eelduse juurde, et grillirahvas on näljane, siis võiks esimese käiguna ehk tõesti grillida vorste või kanaliha, mis valmivad kiiresti. Suure ja tasapisi valmiva ribitüki (näiteks mustikamarinaadis) võiks jätta n-ö magustoiduks.
Ent ükskõik, kas grillitakse poest ostetud või ise marineeritud liha – enne grillile asetamist peaks see saama seista tunnikese toasoojas. Nii ei toimu liiga järsku temperatuurimuutust ja liha küpseb kiiremini.
Liha ei talu torkimist
Ära torgi liha kahvli või muu terariistaga ja pööra seda vastava labida või grilltangidega. Torkimine laseb mahlal lihast välja nõrguda ja see jääb kuiv. Alustuseks peaks liha grillima suurel kuumusel. Alumine külg on pruunistunud siis, kui pealispinnale ilmuvad niiskusepiisad. Seejärel tuleks liha pöörata ja oodata, kuni pealispinnale (juba pruunistunud) tekib väike lihamahla loiguke. Nüüd on liha pruunistunud ja tahaks väiksemal kuumusel kaane all järelküpseda.
Grillimine on täiskohaga töö
Grillida ei saa muude tegevuste (laste kantseldamine, pallimäng, noolevise jne) kõrvalt, kuna nii on oht toit korralikult tuksi keerata. Või kui sa ka liha söeks ei kõrveta, võib juhtuda, et grill kustub ära ja söömaajani jõuad alles kes teab millal. Grillmeister peaks kogu grillimisaja püsima grilli kõrval ja sealt lahkuma vaid kehakergendamise ajaks, määrates siiski endale vastutava asendaja. Mõned spetsialistid leiavad, et grillmeister peaks palgana saama ühe õlle tunnis – mitte rohkem ega ka vähem.
Kommentaarid