Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta novembrikuu Tervis Plussis.
Transrasvhapped toidus (3)
Transrasvade turule promomine on üks briljantnäidetest, kuidas inimkeha ainevahetuse põhise (normaalse) söömise pikemaajaline eiramine viib alati tõsiste probleemideni.
Mis siis toimus? Looduslike küllastamata rasvhapete tehnomuutmist säilimiskindlateks transrasvhapeteks on tuntud umbes sada aastat. Õnneks kulus palju aega ja alles eelmise sajandi 60ndatel õnnestus “asjatundjatel” hakata murendama igati mõistliku või positsiooni. Peamiselt võttega, et võis on palju küllastatud rasvhappeid, mis olevat vaid kahjulikud.
Tehnilistele transrasvade poolest rikastele margariinidele loodi tervislikkuse oreool ja terviseprobleemide tekitamine saigi alguse. Anormaalne söömine vajab aga teatud aega, et “tarkused” avalduks. Nii mööduski umbes 15 aastat, ja oh seda imestust – transrasvad on tõsised pahategijad südame- ja veresoonkonnahaiguste kuju-nemises.
Muide, peiteaeg kehtib ka igasuguste kõlavate nimedega dieetide puhul, nii et, nende järjekindlad kasutajad: piisavad aastad rakendust, ja hakkavadki hädad tasapisi tulema.
Tänapäeva globaalsel infoprügimäel on olulist eristada üha keerulisem. Terad mattuvad infosõkalde tohutu tulva alla, kuna maailmas on huvigruppe, inimesi ja organisatsioonikesi, kelle ego, ärihuvi, poliitiline ambitsioon jne vajavad pidevat avalikkuse tähelepanu. Nüüdne transrasvhapete hirmukuvandil ratsutamine on vaid üks näide.
Loodustoidus olemas
Oma üliaktiivsust looritatakse inimkonna päästmisena kurja käest (ajaloos tuntud võte) ja antakse vali käsk transrasvhapped ära keelata (mõnes riigis olevat ju transrasvhapped täiesti keelatud, mõnes olevat rasva sisaldavatel toodetel märge “0% transrasvhappeid” jne). Agarate inimkonna päästjate (osa kiitis aastaid tagasi ka neid margariine) emotsioonid, ärihuvid, teadmatus ja poliitilised ambitsioonid ei võrdu aga tegelike teadmistega.
Transrasvhapped on loodustoidus alati olemas olnud. Pole väge ega võimu, mis neid suudaks täiesti ära keelata, välja arvatud juhul, kui jõuga keelata ära söömine üldse. Tubli lugeja, kui sööksid kogu aeg vaid puhtast loodusest pärit toidukraami, saaksid ikkagi teatud koguse transrasvhappeid, sest loodus on neile loodusliku fooni tasemel leidnud koha ka sinu organismis.
Kuigi mõnes riigis on osal rasva sisaldavatel toodetel märge “0% transrasvhappeid”, ei pruugi see tähendada, et neid pole üldse. Nimelt kehtib seal hetkel kokkulepe, et kui transrasvhappeid on kuni 0,2–0,5 g ühe portsjoni/serveeringu kohta, saab kasutada märget 0%. Nii et ikkagi olemas ja kui neid portse sööb infovaene inimene päevas mitu, on saadud hulk märkimisväärne! Nendes riikides pole midagi täiesti ära keelatud, vaid on kehtestatud, kui palju võib lisada toidule/tootele rasvainet, et transrasvhapete hulk ei ületaks teatud piiri. Loogiline ja mõistlik, sest transrasvhapetega liialdamine pole kindlasti tervislik.
Tarbi mõistlikult
Pakutakse välja ka suured säästetud elude arvud. Need on paraku teoreetilised arvutused, mille tulemused võib sõltuvalt lähenemisnurgast ajada kui tahes vägevateks. Siin on aga eriti vahva paradoks: omal ajal kasutati sellist skeemi transrasvhapetega margariinide kiitmisel, nüüd aga transrasvadega hirmutamisel! Analüüsi võiks jätkata pikalt. Aga praegu piisab, sest transrasvhapete kestva liigtarbimise ebatervislikkus on ammu teada ja tervist kahjustavate tegurite seas pole see teps mitte tugevaim tegija.
Lõpetuseks. Juba üle kümne aasta tagasi avaldati Eestimaal ühes raamatus teave, milline päevane üldhulk transrasvhappeid ei tekita probleeme. Teemat on analüüsitud pika aja jooksul ka paljudel loengutel. Ikka ainult eesmärgil, et teadmishuviliste haritus oleks selles valdkonnas võimalikult süsteemne. Järgmises loengus tutvustame kolesterooli teemat.
Kommentaarid