Toiduuudised

Lugu ilmus esmakordselt 2013. aasta oktoobrikuu Tervis Plussis.

Kui sööme nagu kiviajal (5)

Risto Uuk, 4. veebruar 2016 17:15
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kas kuulutada nurjunuks enamik toiduainetööstuse saavutusi ja süüa jälle nii nagu meie esivanemad üüratu kauges minevikus?

Kuigi paleodieedi poolehoidjad propageerivad erinevaid menüüsid, tähendab kõnealune dieet eeskätt kala, liha, muna, juur- ja puuviljade, pähklite-seemnete söömist ja tervislike õlide tarbimist ning hoidumist teravilja- ja piimatoodetest, kaunviljadest, suhkrust ja soolast.

Põhjenduseks öeldakse, et kuna oleme viimati nimetatud toiduaineid evolutsiooni mõistes tarbinud lühikest aega (vähem kui 10 000 aastat), pole meie organism nendega kohanenud, mistõttu tekivad terviseprobleemid.

Mis on paleodieet?

Samal teemal

Üks populaarsemaid paleoteemalisi veebilehti ThePaleoDiet.com selgitab, et paleo­dieet põhineb terviklikel täna­päevastel toiduainetel nendest toidu­rühmadest, mida meie küttidest-korilastest esivanemad oleksid söönud kiviajal, s.t 2–6 miljonit aastat tagasi kuni põllu­majanduse alguseni 10 000 aastat tagasi.

Nende toiduainete hulka kuuluvadki värske liha (eelistatud on mahekasvatatud veise-, sea-, lamba- ja linnuliha ning organid), kala, muud mereannid, värsked puuviljad, juurviljad, seemned, pähklid ja tervislikud õlid (oliivi-, kookos-, avokaado-, makadaamia-, Kreeka pähkli ja linaseemneõli).

Teravilju, kaunvilju, rafineeritud suhkrut, piimatooteid ja muid töödeldud toite meie esivanemate toidulaual polnud.

Mida esiisad sõid?

Nende inimeste toitumises, kes järgivad traditsioonilisi dieete praegu, võib leida väga suuri erinevusi. Teatud piirkondades on suur osa loomsetel toitudel, teistes paikades jällegi rohkem taimedel.

Arvatakse, et modernse inimese esivanemad arenesid troopilises kliimas, eeldatavasti Aafrikas 200 000 aastat tagasi. Nende toit sisaldas tõenäoliselt põhiliselt taimi (võib-olla 70%). Samas pidi osa inimesi 40 000 aastat tagasi Euroopasse tulles üle võtma loomse menüü, et kohaneda valitsenud jääaja tingimustega.

5000–10 000 aastat tagasi, kui kliima soojemaks muutus, sai hoo sisse põllumajandus ning hakati tarbima teravilju, piima, marju ja juurikaid. Mõnes piirkonnas hakati põllumajandusega tegelema alles 2000 aastat tagasi.

On aga ka leitud jääke teraviljadest, mis võivad pärineda 30 000 aasta tagusest ajast. On ilmselge, et mingit kindlat esivanemate või kiviaja dieeti pole kunagi eksisteerinud. Seda, kuidas inimesed toitusid, mõjutasid kliima ja piirkond.

Kas oleme kohanenud?

Paleosöömise pooldajad väidavad, et kuna oleme evolutsiooni mõistes teatud toiduaineid väga lühikest aega tarbinud, peaksime need menüüst kõrvaldama või neid palju vähem sööma. Piima hakati suuremas koguses tarvitama siis, kui põllumajandus võimaldas loomi karjatama hakata. Kas oleme piimaga kohanenud?

Enamik inimesi ei saa tõepoolest täiskasvanuna piima juua laktoosi­talumatuse pärast. Lastel toodab keha ensüümi laktaasi, mis laktoosi (piima­suhkrut) töötleb, aga täiskasvanueas paljude inimeste organism laktaasi toota suuda.

Põhja-Euroopa täiskasvanute organism seda ensüümi enamasti siiski toodab ja neil laktoositalumatust ei teki. Võimalik, et oleme piimaga kohanenud sellepärast, et rasketel aegadel (jääajal 40 000–10 000 aastat tagasi) andis see tugevamatele eelise.

See tähendab rakkudes geneetilist mutatsiooni, mille tulemusena toodab seda õiget tüüpi valku edasi ka täiskasvanu organism.

Seega ei saa kõigile öelda, et piima tarbida ei tohiks. Samamoodi ei saa väita, et me pole tänapäeva toidu­ainetega kohanenud ja peaksime toituma nagu meie esivanemad sadu tuhandeid aastaid tagasi, sest mutatsioonid rakkudes võivad toimuda ka kiiremini nagu piima puhul.

Tera- ja kaunviljad

Tera- ja kaunviljad on paleotoitumise pooldajate arvates olnud meie toidulaual lühikest aega, seega ei peaks need meile sobima. Aga mida ütlevad teadusuuringud? Teraviljad sisaldavad süsivesikuid, valke, kiudaineid, B-vitamiine, E-vitamiini, rauda, tsinki, magneesiumi ja fosforit, fütokemikaale ja anti­oksüdante.

Siiski arvatakse, et nisu­allergia, tsöliaakia ja gluteenitalumatus mõjutab kokku umbes kümnendikku inimkonnast.

Paleodieedi plussid ja miinused

Paleodieeti propageeritakse tihti kui toitumisviisi, millega inimene on evolutsiooniliselt harjunud ja mida justkui kõik peaksid järgima. Tegelikult on sellel nii häid kui ka halbu külgi.

+ Soovitatakse süüa toiduained, milles on palju kasulikke toitaineid.
+ Soovitatakse üldse mitte tarbida suhkrut, mis on toitainevaene (nn tühjad kalorid), või teha seda palju vähem.
+ Kuna paleomenüü on üksluisem, on lihtsam kaloreid kontrollida ning selle tõttu kehakaalu langetada või seda hoida.
+ Suur valgusisaldus toetab lihasmassi säilitamist kaalulangetuse ajal.
+ Mõõdukam süsivesikutesisaldus võib hästi sobida kehaliselt vähe­aktiivsele inimesele.

– Keelatakse süüa toiduaineid, millest saab kasulikke toitaineid.
– Vähendatakse menüü mitmekesisust, mis võib viia toitainepuuduseni.
– Teatud toiduainete või toiduainerühmade täielik vältimine võib tekitada ebatervisliku kinnisidee süüa tervislikku toitu (orthorexia nervosa).
– Väide, et teatud toiduainetest tuleb hoiduda, sest me pole nendega kohanenud, pole täielikult põhjendatud.
– Enamik häid soovitusi paleodieedis on tegelikult tavalised toitumis­nõustajate nõuanded ega ole omased ainult sellele dieedile.