Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
19. detsember 2015, 11:21

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta oktoobrikuu Tervis Plussis.

Õhupall kõhus, tabalukk sooles (8)

Kõhugaasid kimbutavad aeg-ajalt igaüht. Kui aga punnis kõht enam asu ei anna ning tualetiskäik piina valmistab, tuleks tervisemurele leevendav lahendus leida.

Kõhukinnisus vaevab paljusid inimesi ega küsi vanust. Tihti püütakse iseenese tarkuse ehk õige toitumise ja eluviisiga hakkama saada, kuid sageli vajatakse ka spetsialisti abi.

“Enamasti on minu patsientidel muud seedeelundite vaevused esikohal, kuid jutuajamisel selgub, et paljud kannatavad ka kõhukinnisuse all,” räägib gastroenteroloog dr Liina Viidebaum. “Kõhukinnisus võib olla ka põhimure, kuid siis ei sunni gastroenteroloogi juurde tulema mitte niivõrd halb enesetunne, kuivõrd vähk­tõve kartus.”

Vilets seedimine toob lisavaevusi

Gastroenteroloogi sõnul on roojamise sagedus täiesti individuaalne. “Mõni inimene roojab ainult kaks-kolm korda nädalas, aga kui väljaheide ei ole kivikõva ning roojamine ei ole pingutav ega valulik, siis on see täiesti normaalne nähtus.”

Kõhukinnisusest võib rääkida siis, kui väljaheide on kõva nagu jänesepabulad. Roojamine nõuab pingutust ja on tavaliselt ka valulik.

Arst räägib, et inimese jämesoole pikkus on pea kaks meetrit ja kui see on täidetud tiheda soolesisuga, ei saa seedeprotsessis tekkivad gaasid väljuda ning see põhjustab puhitust, röhitisi ning raskustunnet ja valu kõhus.

 

“Gaasidest tingitud valu võib olla väga suur. Ka peavalu on teinekord seotud seedetegevusega,” selgitab dr Viide­baum. Kõhukinnisus võib tekitada teisigi lisavaevusi. Kuna täitunud jämesool surub diafragmale, mõjutab see südametegevust ning põhjustab, eelkõige vanematel inimestel ja südamehaigetel, raskendatud hingamist ja südamepekslemist. Olukord halveneb ka nendel inimestel, kellel esineb kõrvetisi.

Kõhukinnisus kimbutab kõiki

Dr Viidebaumi sõnul kannatavad naised kõhukinnisuse all rohkem kui mehed, kuna nende toidusedel sisaldab sagedamini kooke ja saiakesi. Mehed omakorda patustavad tihedamini alkoholiga, mis teatavasti koormab maksa ja kõhunääret ning põhjustab puderjat väljaheidet. “Naistele teadmiseks: kõhukinnisus mõjub halvasti näonahale!”

Kuid kõhuvaevused ei kimbuta ainult täiskasvanuid. Tihti saavad mured alguse juba väikelapseeas. “Kui laps ei saa rahulikult kakada, nagu lasteaias paraku tihti juhtub, hoiab ta oma vajadusi võimalikult palju tagasi ning kui kõht kipub kinni jääma ja kakada on valus, süvendab see probleemi veelgi,” selgitab arst.

Dr Liina Viidebaum suhtub kriitiliselt ka kiirtoitu. “Kui vanemad ise söödavad oma lastele rämpstoitu sisse, siis noortele selle kahjulikkusest rääkida on sama, mis peaga vastu seina joosta.”

Arst soovitab lasteaedadel ja koolidel leida võimalusi tervislikumaks toitlustamiseks. “Aga sageli seal sellele piisavalt tähelepanu ei pöörata, rääkimata kodudest. Ja ega suure äri vastu nii lihtne võidelda olegi. Olete te tähele pannud, et ahvatlev keemiast pakatav kaup on poodides kõige nähtavamale kohale seatud, vastavalt lapse kasvule?” küsib tohter.

Põhjused ja tagajärjed

Dr Viidebaum soovitab kõhukinnisuse põhjusi otsida ka kaugemalt. “Iga tervisehäda korral peab arvestama, et inimene on tervik, samas absoluutselt täiuslik, ja kõik meis on omavahel seotud,” räägib gastroenteroloog. “Psüühilisele pingele reageerib kogu organism, seedesüsteem esimesena.”

Stressist tingitud kõhukinnisus on omane rohkem noorematele inimestele. Eakamatel on seevastu kõhukinnisuse põhjuseks vähene liikumine, haigused ja ravimite tarvitamine.

Kui inimesel esineb divertikuloos ehk jämesoole sopistustõbi, võib kõhukinnisuse korral neis jämesoole seina soppides tekkida põletik ja patsient tunneb valu kõhu allosas. Arsti selgitusel on selle haiguse diagnoosimiseks vajalik sondiga jämesoole­uuring.

Väga paljudel inimestel on hemorroidid ehk päraku veenilaiendid, mis kõhukinnisuse, aga ka kõhulahtisuse korral võivad muutuda põletikuliseks. Sel puhul on päraku piirkonnas tunda suurenenud ja valulikud veenikomud, mis sageli ka veritsevad. “Veritsus pärasoolest on kindlasti alarmsümptom, et inimene peaks pöörduma arsti poole,” toonitab dr Viidebaum.

Hele veri väljaheites on enamasti seotud just veenilaienditega, kuid mitte alati. Verist ja limast väljaheidet põhjustavad ka jämesoolepõletik ja healoomulised kasvajad. Kui väljaheites on näha tumedat verd, võib tegu olla pahaloomulise kasvajaga.

Jämesoolevähile tuleb mõelda, kui kõhukinnisus vaheldub kõhulahtisusega, esineb nõrkus, aneemia, kaalulangus. Jämesoolevähk on pahaloomuliste kasvajate hulgas üsna esirinnas. See areneb küllaltki aeglaselt ja annab metastaase ehk siirdeid hilises staadiumis. Seetõttu on väga oluline kaebuste esinemisel pöörduda perearstile, kes suunab inimese jämesooleuuringuks eriarsti juurde.

“Varajases staadiumis avastatud jämesoolevähk on täiesti ravitav,” kinnitab dr Viidebaum ja märgib, et riskigruppi kuuluvad inimesed, kellel esimese ringi sugulastel on olnud jämesoolevähk. “Mujal maailmas on suund selle poole, et riskigruppi kuuluvatel inimestel oleks alates 50. eluaastast koloskoopia ehk sondiga jämesooleuuring rutiinuuringute hulgas.” Arst avaldab kahetsust, et Eestis kasutatakse veel vähe väljaheite peitvere testi, mis on lihtne, kuid tõhus meetod jämesoolevähi varajaseks avastamiseks.

Sooled sõlmest lahti

“Oma kogemustest võin öelda, et kõhukinnisuse all kannatavad inimesed saavad end ise aidata eelkõige toitumisharjumusi muutes,” teab arst rääkida. “Toit peab olema kiudainerikas – juurikad, kõik aedviljad, kas toored või kergelt hautatud, “pühivad nagu luud” jämesooles.” Väga hästi aitab ka punapeet, aga mitte lusikatäis, vaid terve peet – kolme-nelja järjestikuse päevaga peaks see kõhu korda tegema.

“Kiirhelbed on küll mugavad, kuid palju kiudainevaesemad kui muu pudrumaterjal. Pudruks parimad on jämedad kaerahelbed, tatar, hirss.” Arst soovitab lisaks sepikut ja teraleibu. Sai ja koogid võiksid poodi jääda. “Ärge unustage kama hapupiimaga, rosinaid, pähkleid!” Magu paitab ja jämesoolt äratab hommikul tühja kõhuga joodud soe meevesi või taimetee.

Tohter soovitab ka idamaist nippi – ära süüa Kreeka pähkel ja samas koguses seesamiseemneid. Hästi mõjuvat ka üks toormahlapäev kord nädalas, kui see sobib.

Tähtis on tarbida piisavalt vedelikku ja liikuda mõõdukalt, ning seda iga päev.

“Kui kõht on korda saadud, aga siis kipub uuesti kinni jääma, tuleb kohe kiud­ainedoosi suurendada,” õpetab dr Viidebaum. “Lahtisteid ma kasutada ei soovita.”