Toiduuudised

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta juulikuu Tervis Plussis.

Igavese elu sümbol 

Robert Aps, 31. august 2015, 17:08
Foto: PantherMedia / Scanpix
Surematuse sümboliks peetud granaatõunas leiduvad ained võivad aidata südant tervena hoida ning osutuda tõhusaks abimeheks mitmete vähivormide ennetamisel.

Granaatõunu on juba sajandeid peetud tõeliseks aar­deks. Babüloonlased närisid selle seemneid enne lahingusse astumist, Vana-Egiptuse elanikke maeti koos granaatõuntega, mis pidid andma lootust järgmisesse ellu jõudmiseks. Üha enam uuringuid kinnitab kunagisi uskumusi, et tegu on parajalt toonust andvate puuviljadega.

Samal teemal

Teadlased: Alzheimer võib nakata
11. september 2015, 07:00

Tsiviliseeritud maailma haiguseks kutsutud ateroskleroosi käigus ladestuvad arterite seintele rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud. Lõppfaasi jõudnud haigus võib lõppeda ajuinsuldi või südamelihaseinfarktiga. Itaalia ja Ameerika teadlased on teinud avastuse, et granaatõunamahla igapäevane tarbimine vähendab ateroskleroosi süvenemist tervelt 30 protsenti. Hiirte peal tehtud katsed tõendasid mahla omadust hoida ära rasvainenaastude ladestumist arterite seintele. Varasemad uuringud on näidanud, et granaatõuntes sisalduvate antioksüdantide rohkus võib vähendada oksüdatiivse stressi kahjulikku mõju endoteliaalsetele rakkudele. Need rakud katavad veresooni ja toodavad lämmastikoksiidi, mis aitab veresoontel lõdvestuda.

Lisaks hiirte peal tehtud katsetele uuriti laboris granaatõunamahla mõju inimese südamerakkudele. Mahlaga töödeldud rakud tootsid 50 protsendi võrra rohkem lämmastikoksiidi. Praegu pole veel võimalikku südant kaitsvat mehhanismi kindlaks tehtud, kuid arvatakse, et just lämmastikoksiidil võib selles olla suur osa. Uuringu läbiviijad selgitavad, et hiirte peal tehtud katsete tulemuste ülekandmine inimese organismile on raske, ent ilmselt peaksime sarnaste tulemuste saamiseks jooma päevas pool liitrit granaatõunamahla.

Granaatõun ja vererõhk

Granaatõunast on avastatud aineid, mis toimivad sarnaselt teatud tüüpi vererõhku alandavate ravimitega. Need ained blokeerivad veresooni kitsendava ensüümi töö, tänu millele alaneb vererõhk ning suurem hulk hapnikurikast verd jõuab südamesse. Iisraeli uurijad jõudsid tulemuseni, et aasta aega järjest iga päev 60 ml granaat­õunamahla tarbinud katsealustel alanes süstoolne vererõhk 5–21% võrra.
Viljakuse võrdkujuks peetud granaat­õuntes sisaldub ohtral hulgal tanniine, mis on aidanud laborikatsetes östrogeenile reageeriva rinnavähi arengut takistada. Need tanniinid vähendavad östrogeeni tootmist, mille tulemusel aeglustub rinnavähirakkude vohamine. Nii võtavad granaatõunas sisalduvad ained kasvaja rakkudelt ära võimaluse suure hulga östrogeeniga kokku puutuda. On vaja veel põhjalikumaid uuringuid, kuid esialgsetel andmetel võib granaatõunte tarbimine tõepoolest kaitsta rinnavähi arengu eest.

Abiks meestele

Granaatõunamahlas sisalduvad ained võivad aeglustada eesnäärmevähi arengut. Ameerikas läbi viidud uuringu tulemuste järgi takistab päevas 200 ml granaatõunamahla joomine lokaliseerunud eesnäärmevähi arengut. Teistesse organitesse levinud vähki mahla tarbimine kahjuks ei mõjutanud.

Teine teadlasterühm siirdas inimestelt pärit eesnäärme vähirakke hiirtele. Seejärel uuriti granaatõunamahla mõju rakkudele. Leiti, et mahlaga töödeldud kasvajad laienesid
märgatavalt aeglasemalt. Hiljuti Californias tehtud uuring näitas, et granaat­õuna tarbimine võib mehi aidata ka erektsiooniprobleemide korral.

Vananevas ühiskonnas tekitab üha enam probleeme eakusega kaasnevate haiguste püsiv kasv. Ajakirjas Neurobiology of Disease avaldatud uurimus annab lootust, et granaatõunte söömine võib vähendada Alzheimeri tõppe haigestumise riski.

Antioksüdantide poolest rikaste punaviljade tarbimine vähendas katsete käigus haigusriski tervelt poole võrra. Oluline on süüa värsket puuvilja või juua täismahla, sest granaatõuna toime peitub eri biokeemiliste ainete koosluses. Eraldi manustatuna ei pruugi need ained sarnast tulemust anda.

Granaatõunal on antiseptiline ja põletikuvastane toime, mistõttu sobib sellega teha kompresse väikestele haavadele või marrastustele. Eksootiline puuvili on oma mineraalaine- ja vitamiinirohkuse poolest immuunsüsteemi tugevdavate, aneemiat ennetavate ja üldist energiataset tõstvate omadustega.

Granaatõun

Kuidas valida? Ostmisel on kasulik pöörata tähelepanu vilja välimusele. Granaatõun peaks olema plekkideta ja võimalikult ereda värvusega. Küpsed viljad tunduvad oma suuruse kohta raskemad. Poolvalminud rohekad granaatõunad valmivad hästi järele.
Kuidas hoida? Terved viljad või eemaldatud seemned säilivad sügavkülmas aasta, külmkapis kuni kaks kuud ja toatemperatuuril vaid paar päeva.
Kuidas süüa? Lõika granaatõunalt “kaas” 1 cm paksuselt pealt ära. Näha on vilja jaotavaid membraane. Tee 6–7 sisselõiget piki membraane, kuid mitte täiesti lõpuni. Murra sektorid ettevaatlikult lahti. Nüüd on söödavad seemned kergesti kättesaadavad! Teine populaarne viis on lõigata granaatõun ristipidi pooleks ja seejärel hoida poolikut vilja kausi kohal, misjärel jääb vaid üle kõik seemned puulusikaga kaussi koputada.