Foto: PantherMedia / Scanpix
Toiduuudised
28. mai 2015, 11:28

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta maikuu Tervis Plussis.

Kuidas kohe tervist parandada? Puu- ja köögiviljad tavamenüüsse! (1)

Tegu ei ole uue dieediga, aga kui mõni kuulsus hakkab seda järgima, muutub see taas populaarseks. Puuviljatoitlasi kimbutavad samad ohud mis taimetoitlasigi, kuid need on tunduvalt suuremad.

Valgud. Kui taimetoitluse puhul saab kaunviljade toidusedelisse lisamisega küllalt palju valku, siis üksnes puuvilju süües jääb menüü valgusisaldus liiga väikseks. Meie keha rakkude uuen­damiseks on vaja kogu aeg saada toidust asendamatuid aminohappeid. Ensüümid ja osad hormoonid ongi valgud. Seega halveneb organismi toimimise efektiivsus, aga ka kaitsevõime.

Rasvhapped. Enamiku puuviljade rasvasisaldus on olematu, kui välja arvata mõned erandid, nagu avokaado ja oliivid. Nii tekib ka asendamatute rasvhapete defitsiit.

Vitamiinid ja mineraalained. Puudu jääb paljudest vajalikest mineraalainetest. Vitamiinide poolelt on kõige ohtlikum D- ja B12-vitamiini defitsiit. Kaltsium ja D-vitamiin on vajalikud tugevate luude tekkeks, raud hemo­globiini koostises hapniku transpordiks rakkudeni, et need oleksid võimelised energiat tootma. B12-vitamiin mängib suurt rolli DNA sünteesis ning selle defitsiit võib esile kutsuda depressiooni ja mälu halvenemist.

Puudujääkidest tulenevaid ohtusid kõrvale jättes peab küsima, kas meie kauplustes on puuviljade valik piisav. Ei ole meil ju California kliimat ja sealset laia fruktide valikut. Ei tohiks unustada, et puuvilju pritsitakse agrokemikaalidega ja nende jääke jääb ka viljadesse. Äärmisel juhul võib vahel puuviljapäevi teha, ent kõige õigem on suurendada eeskätt köögiviljade, aga ka puuviljade hulka igapäevases toidusedelis.