Traditsiooniline Jaapani hommikusöök sisaldab riisi, suppi, praekala ja midagi marineeritut

Mullu sügisel Eestisse kolinud jaapanlase Hide Hirakata sõnul on Jaapani hommikusöögi põhiosa aurutatud riis või riisipuder ehk okayu. Viimase puhul tuleb riis keeta maitsestatud vees hästi pehmeks. "Riisipuder on hea ka näiteks pohmelli korral või kui oled külmetunud, sest seda on kõhul kerge seedida," ütleb Hide.

Tema kasutab tavaliselt eelkeedetud riisi, või kui on rohkem aega, siis sushi-riisi.

Riisi kõrvale serveeritakse ka vetikalehti. "Aurutatud riisil pole ju maitset, seetõttu on vaja millegagi maitset lisada," selgitab Hide.

Hommikusöögi juurde kuulub kindlasti ka miso­supp. Selle valmistamiseks on tarvis kalapuljongit, misopastat, valget redist, seeni, sibulat ja vetikalehti. Hakitud koostisosi keedetakse koos pastaga puljongis umbes viis minutit ja supp ongi valmis.

Sageli pannakse lauale ka praetud kala, näiteks lõhet, turska või makrelli. Seegi valmib kiiresti – kala kas maitsestatakse lihtsalt soolaga või pannakse eelmisel õhtul marinaadi ning seejärel praetakse kergelt pannil. Üks tavapäraseid lisandeid on ka midagi marineeritut, näiteks kurk, redis või kapsas.

Siiski on hommikulaual esindatud ka munaroad, näiteks rullikeeratud Jaapani omlett või pool tundi 65–70kraadises vees keedetud muna. "Nii saab poolkõva muna," ütleb Hide.

Üsna omapärane hommikuroog on aga nattō ehk kääritatud sojaoad. "Jaapanis inimesed kas armastavad või vihkavad seda. Nimelt muudab kääritamine oad limaseks ning neil on väga tugev ja omapärane lõhn," räägib Hide.

Õhtused jäägid hommikul soojaks

Selline hommikueine pole siiski päris igapäevane. "Seda valmistab tavaliselt pereema oma abikaasale ja lastele, tudengid niisugust hommikusööki ei söö," tõdeb Hide.

Ise alustas ta Jaapanis elades päeva alati rikkaliku laua taga. Nimelt elas Hide koos oma vanemate ja vanaemaga ning kuna vanaema oli kodune, siis tegi ta igaks hommikuks neli-viis rooga. Aga mitte päris nullist, vaid nädala algul tegi ta suurema koguse toitu valmis ning seda sai siis terve nädal varieerida.

Eestis elades naudib Hide jaapanipärast hommikusööki üsna harva. Varem kord nädalas, nüüd vaid kord kuus. "Tegelikult ei võta selle tegemine nii kaua aega, kui võib tunduda. Küpsetamise peale läheb paar tundi, marineerimine käib ka ruttu, kuid marinaadis peab toit seisma küll ligi viis tundi. Aga ettevalmistused tehakse ikka õhtul ära," räägib Hide.

"Kui mulle tuleb keegi külla ja ma teen õhtusöögi, siis tavaliselt jääb midagi ka alles. Siis ma kombineerin neid asju endale hommikusöögiks. Näiteks salatit, kala, riisi ja marineeritud kurki. Minu tüüpiline hommikueine on aga rukkileib vorsti, peekoni või munaga ning klaas piima."

Hide ärkab tavaliselt kell viis ning umbes seitsme paiku sööb ta hommikust. See on tavapärane söögiaeg ka Jaapanis, kuna koolid ja firmad alustavad tööd kell üheksa. "Noorem põlvkond sööb kindlasti vähem riisi, tavaliselt eelistatakse lihtsalt röstsaia, muna või muffinit ja kohvi. Ka hommikusöögihelbed, piim ja tee on popid," tõdeb Hide, et üha populaarsemaks on tema kodumaal muutunud läänestiilis hommikusöök.

Ka kohvikultuur on Jaapanis tugev – kohvi juuakse palju ja see on kvaliteetne, ütleb Hide. "Ka mina joon seda hommikuti vähemalt ühe suure kruusitäie."

Eestlane hommikueinet naljalt vahele ei jäta

Eestimaalased teevad oma toitumises järjest tervislikumaid valikuid ning teatakse, et hommikueine on üks olulisemaid toidukordi. "Kui uuringutes on küsitud, miks hommikusööki üldse süüakse, siis üle poolte vastavadki, et hommikusöök on tervise jaoks tähtis, kolmandik aga tunnistab, et tunneb end ilma hommikueinet võtmata viletsalt," teab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp.

Ka tervise arengu instituudi täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring kinnitab, et 80% sööb hommikul, 14% sööb harva ning 7% ei söö üldse. Viimastel aastatel on seis ka üsna sama püsinud. Enamik eestlasi sööb hommikust kodus, eelistades musta leiba, vorsttooteid, sinki ja saia. Palju süüakse ka putru. Kõrvale juuakse kohvi, mahla ja piima. "Tervislikkus on toidu juures väga tähtis 63% Eesti elanikest. See tähendab, et toiduvalikus on palju puu- ja köögivilju, toit sisaldab vähe lisaaineid ja on kodumaise päritoluga," märgib Potisepp.

Aussie’d määrivad õlle tootmisjäägid saiale

Austraallaste hommikusöögiharjumused olenevad suuresti peremudelist. "Üksik kiire elutempoga inimene kipub haarama vaid kohvi ja võib-olla röstsaia järele. Lapsed söövad tavaliselt hommikuhelbeid piimaga või röstsaia vegemite’iga," ütleb eestlanna Helgi.

See on õlletootmise kõrvaltoode, tumedat värvi paks määre. Austraalias elav Monika soovitab röstsaiale võid määrida ja sellele natuke vegemite’i. "Ka kohalikud räägivad, et niisama ei kannata see süüa, võiga koos normaalses koguses on aga väga hea," ütleb ta.

Paljud uusmeremaalased söövad hommikuks hoopiski spagetikonservi röstsaiaga.

Egiptuses elava Kaja sõnul lähevad egiptlastele peale rohkes õlis valmistatud toidud. Tema pere sööb hommikuti näiteks lapikleiba, õlis küpsetatud baklažaane küüslauguga, vürtsikaid tomateid, hautatud põldube ja muid rahvustoite. Iisraelis ei sööda hommikuti aga kunagi liha. "Minu juudist abikaasa soovib, et laual oleks alati mitut sorti juustu, kindlasti midagi munast – näiteks omlett, kõvaks keedetud muna või härjasilm ning hea meelega süüakse ka värsket köögiviljasalatit," räägib Gea.

Juuakse kanget Türgi kohvi või lahustuvat kohvi.

Brasiillased aga armastavad hommikuti kakao või kohvi kõrvale pagariärist saiakesi tuua. Neid tehakse ka juustu, singi või vorstiga ning sageli määritakse soolase saia peale ka moosi või süüakse kõrvale puuvilja. Islandil elava eestlanna Kristiina sõnul armastavad inimesed surmjolk’i ehk fariinsuhkruga hapupiima. Populaarsed on ka röstsai juustu ja hapuka moosiga ning kaerahelbepuder kaneelisuhkruga.