Foto: PantherMedia / Scanpix
Tervis Pluss 9. aprill 2015 12:35
Täiesti ohutut pakendit pole olemas, me peaksime valima kõige vähem ohtliku. Kilepakendatud vorstile peaks eelistama paberisse keeratut. Ka piknikul või suvilapeol kasuta võimaluse korral klaas-, savi- ja portselannõusid.

• Eelista klaasi. Kõik pakendimaterjalid ei pruugi olla veel piisavalt läbi uuritud. Klaaspudel on kindlasti parem kui plast. Ka tetrapakend ei sisalda BPAd ega sellele lähedasi aineid. Kindlasti võib leida BPAd aga erisugustest plastpudelitest.

• Kuumus ja päikesevalgus mõjutavad kindlasti ainete leostumist. Mida kõrgem temperatuur, seda rohkem aineid pakendist n-ö migreerub.

• Plastist veepudel ei tohiks jääda päikese kätte. Ka ei ole hea kasutada sama plastpudelit pikka aega. Iga asi vananeb, tekivad mikromõrad ja leostumise võimalused suurenevad. Ilma tungiva põhjuseta pole üldse mõtet pudelivett osta.

• Mikrolaineahju võiks toidu panna fajanssnõus, kuigi meil on pakendid, millega lubatakse toit panna mikrolaineahju ja praeguste teadmiste kohaselt võib see olla üsna ohutu.

• Ära kuumuta uuesti plastkarpe, milles juba kord on toitu soojendatud. Plastkarpe ei peaks pesema kõrgel kuumusel nõudepesumasinas.

• Ühekordseid joogitopse ei maksa kasutada iga päev. Kui vahel harva juua kohvi ühekordsest kohvitopsist, ei tohiks midagi juhtuda.

• Kuuma vedelikku ei maksa valada kilekanistrisse või plastpudelisse.

• Puhas vesi on suhteliselt ohutu, aga niipea kui veele midagi lisame, hakkab see mitmesuguseid aineid ligi tõmbama. Näiteks limonaad, mahl ja ka piim võivad plastpudelis põhjustada tervist kahjustavaid keemilisi protsesse.

• Plastkarpides või kilekottides marjade sügavkülmutamine nii ohtlik pole, sest külmas ju kõik keemilised ja füüsikalised protsessid aeglustuvad.

• Termopaberil ostutšekid, mis on poodides kasutusel, sisaldavad samuti märgatavas koguses BPAd. Ostutšekke pole mõistlik väga kaua käes hoida.

• Ainete mürgisus sõltub ka konkreetsest inimesest, tema organismi eripärast, sellest, kas ja kui palju ta on varem selle aine või lähedaste ainetega kokku puutunud, kui kiire on ainevahetus – kui ruttu mürgine võõraine organismist väljutatakse.