MIS JUHTUS: vastlakuklite hind tegi viimaste aastatega läbi mitmekordse hüppe (54)

Kui 2010. aastal tuli keskmise kukli eest välja käia 30 eurosenti, siis viis aastat hiljem on keskmise kukli hind Eestis 1,6 euro piirimail ning odavaima kukli eest tuleb välja käia kaks korda enam kui viis aastat tagasi.

Olgu aga siinkohal kohe öeldud, et kuklite puhul on mingist keskmisest hinnast üldse raske rääkida, sest kohati tuleb võrrelda võrreldamatut.

Sõltub ju kukli hind sellest, mis komponente seal on kasutatud, kui palju on kuklis lisandeid, milline on kukli kaal ning kas kukkel on valmistatud kohvikus või suurtootmises.

Kuid sellegipoolest on vastlakuklite hinnatõus silmaga nähtav, mistõttu uurisimegi, mis võib selle taga olla. 

Eesti Leivaliidu president Uno Kaldmäe tõi hinnatõusu peapõhjusena välja tööjõu kallinemise. "Kuna kuklid on käsitöömahukad, siis on nende hinda viimastel aastatel mõjutanud tööjõu kallinemine. Mis puutub aga meie ettevõttesse (Uno Kaldmäe juhatab Põlvas asuvat AS-i Lõuna Pagar), siis meie pole kolm aastat kuklite hindu tõstnud," ütles ta.

Kaldmäe lisas aga, et vaatamata konkurentsile leiavad ostja endale Eestis nii odavamad kui ka kallimad kuklid.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp tõi samuti ühe kuklihinna tõusu põhjusena välja tööjõu kallinemise.

"Toiduainete hind kujuneb kõigi komponentide koosmõjul ja mis salata, toiduainetetööstuses on palgad viimastel aastatel tõusnud ja üks kallimaid rahasid ettevõtte jaoks on palgaraha, millelt tuleb tasuda kõik riigimaksud," ütles ta.

Potisepp lisas, et iga ettevõte kujundab oma hinna ise ja kui kukli hind ületab tajutud ostupiiri, siis kukleid lihtsalt osteta.

"Vastlakukkel pole toode, mida peab ostma, pigem on kukkel pigem märgiline toode ja kui kõrgem hind on inimese jaoks õigustatud, siis ta on nõus seda hinda ka maksma," ütles Potisepp.