Katse: nädal aega pH-elu ja dieeti (2)

Alustuseks. “On ainult üks haigus – see on keha ülihappeliseks muutumine,” kirjutab raamatu autor Robert O. Young.

Aluselise dieedi propageerijad rõhutavad, et hea tervise huvides tuleb suu- rendada menüüs aluseliste toiduainete hulka. Vere pH-d on võimalik aluselisena hoida, süües 70–80% aluselisi ja 20–30% happelisi toiduaineid, juua piisavalt, anda kehale mõõdukalt füüsilist koormust ja vältida emotsionaalset stressi. Negatiivsed tunded ja mõtted, nagu näiteks enesehaletsus, solvumine, viha muudavad keha samuti happeliseks. Leebel viisil alustades tuleb lisada menüüsse ohtralt aedvilju, juua vett ja vältida suhkruid. Edasi on vaja loobuda piima- ja lihatoodetest, munast, nisu-jahust ja magusast. Läks lahti!

Esmaspäev, 28. november kell 19

Lendstardiga dieedile

Statistilised näitajad: tuju on tormi- ilmast ja külmetusest tingituna nulli-lähedane. Pea igasugustest töödest-tegemistest sassis. Kaalun südasuvega võrreldes 5 kilo enam. Kahjuks!

On esmaspäeva õhtu ja dieediralli sai just stardi. Oma rõõmuks tõden, et pH-dieet ei erine toiduainete poolest eriti mu igapäevasest menüüst ja söömisharjumustest – avokaado-lembus, prantsuspärased porrusupid, aedvili, millest pool rändab juba koorimise käigus suhu.

Loen raamatust, et organismi muudavad happeliseks kohv, liigne alkohol, rasvane liha, rääkimata stressist ja negatiivsetest tunnetest. Süüa tuleb rohkesti rohelist, nii värskelt kui keedetult, ning idusid-seemneid.

Piimavalgu suhtes on mu massöör mulle juba varem öelnud, et kuigi ta seda keelata ei saa, proovigu ma piima joomist tunduvalt vähendada. Ja ma olen piima-vasikas, liiter läheb päevas!

Mõõdan ära oma koduse kraanivee pH: testimõõdik annab tulemuseks 7,6. Euroopa Liidu joogivee õigusakt kehtestab nõuded joogivee kvaliteedile, sh happesusele, mis peab olema 6,5–9,5. Muideks, karastusjookide, näiteks kokakoola keskmine pH on 3,4. Kas sellest piisab hammaste ja luude lahustamiseks?

Poodides mineraalveepudelite silte uurides ei leia kuidagi nende pH-näitajaid. Sestap ostan ökopoest suurde plastpudelisse villitud vee, millel seisab suurelt 9,1. Hommikust õhtuni peterselliteed juua eriti ei isuta, kuigi selle aluseline toime on tugev.

“Ringvaates” räägib langevarjuõnnetuse läbi teinud ja aasta koomas olnud mees, et sooviks jõuludeks endale tervist... et siis tuleb ka kõik muu...

Teisipäev, 29. november 

Iseseisev laboratoorne töö vee ja raamatuga

Hommik on hea küll, aga võiks tulla kunagi hiljem päeva jooksul. Eriti vingu ajab mind kurguvalu. Valmistan avokaado-kurgi röstleibu, millele hõõrun küüslauguküüne, piserdan sidruniga ja maitsestan soola-pipraga.

Kastes nädalavahetusel idanema pandud vesikressi, tekib ükskõiksus igasuguse eksperimenteerimise, saledama talje ja imelise kaalulanguse vastu. Süüakse, et oleks hea ja mõnus olla, järsud mõõdetavad tulemused jäägu fanaatikute, professionaalsete meedikute ja tead-laste pärusmaaks.

Aga nüüd võtan dieedist, mis võtta annab – kõik hea ja maitsva, lisaks selle lõputu veejoomise. Lihast-piimast jätan end ilma, valge jahu toodetest ja suhkrutest ka, vaid kalalihast mitte. Selline on lubadus.

Raamat “pH ime” sisaldab radikaalset, ameerikalikku õpet ja väljakutset taimetoidule üleminekuks, pikitud eri inimeste terviseimede näidetega. Natuke võõrapärasena tunduvad need toidulisandid, veedestilleerimisaparaadid ja lugeja kõnetamise stiil meie-vormis.

Õhtu päädib siiski õpikust leitud retseptide ainetel tehtud lahja, haiglatoitu meenutava selleri-porgandi-porrusupiga. Wakame-mererohi ja Brasiilia pähklid ka kõhtu ei täitnud, kuigi maitsevad superhästi. Põhimõtteliselt olen kogu päeva näkitsenud kalleid snäkke, aga ikka on nälg ja külm. Kella kaheksa paiku teen täisterajahust, kaera- ja nisukliidest datlitega muffineid, et kõhtu täis saada. Lihaisu on!

Kolmapäev, 30. november

Vett ja vilet!

Kogu kere valutab juba ärgates – põlved, randmed jne. Alustan poole liitri aluselise vee joomisega. Tapenade-leivad ja täistera-muffinid sobivad hommikutee kõrvale hästi, tuju läheb paremaks.

Pakun tutvusringkonnas aluselist vett testimiseks ja uurin tuttavate toitumisharjumuste kohta.

Viivika (27), klienditeenindaja: “Ma ise ei viitsi eriti köögiviljadega jamada, aga kui keegi on valmistanud, söön hea meelega. Üritan jälgida, mida söön. Samas, kui isu on, endale midagi ei keela. Aluseline vesi tundus magus. Kuna kannatan mao ülihappesuse all, oleks ilmselt aluselise vee joomine lahendus.”

Karel Marcus (8), lütseumiõpilane: “Mulle maitses vesi väga, hea mage oli. Võtsin kooli kaasa ja avastasin, et see ei läinud soojaks. Olen harjunud vett jooma: käin pärast kooli jalgpallitrennis ja kunstiringis, alati on ema kaasa pannud väikese tervisliku müslibatooni ja vee.”

Õhtusöök meelitab: porrusupp, maapirn, sellerivarred, isevalmistatud kikerhernemääre hummus speltasaial.

Neljapäev, 1. detsember

Väikeste poodide väike valik

Hommikuks võileivad hummuse ja kurgiga (kurk on pH-dieedis ikooni staatuses).

Lõunaks tatar india maitseainetega, tomat ja wakame. Sõbranna soovitab mu lihahimust kuuldes järgmisena liha- rohket Atkinsoni dieeti proovida.

Kiire käik Jazzkaare kirikukontserdile ja hilisõhtul kohalikku odavketipoodi. Võtab terve veerandtunni, et midagi sobivat leida: saagiks vaid kahed pähklid, imelik kaaviarilaadne merikapsatoode ja laim. Kentsaka merikapsa takseerimise ajal kõnetab mind üks kõhukas härra, et nõu küsida, milline poe sooladest ja suhkrutest on tervislikem.

Kuna roosat soola müügil pole, soovitan meresoola ja pruuni suhkrut. “Nüüd trenni ei peagi minema, nii tervislikud on, ah?!” rõõmustab härra noosi üle.

Kapsakaaviar on liiga soolane ega maitse üldse! Unistan ühest korralikust Itaalia pastast, nelja juustuga!

Reede, 2. detsember

Midagi keemikutele...

Tuhkruuni! Rahutu! Ärgates kohe külm, janu ja nälg. Pool liitrit vett! Röstitud leivad tapenade ja tomatiga.

Päeva tsitaat “pH ime” peatükist “Puhastumine”: “…oleks arukas mitte midagi muud kavandada, et keskenduda täielikule puhastumisele – ning püsida tualeti läheduses.” Ja veel üks, minu mõistust lühisesse ajav tsitaat selle kohta, et mida tuleks teha reproduktiivorganite häirete puhul: “Pange keele alla 3–5 tilka kolloidset roodiumit ja irriidiumit u kolm korda päevas.”

Mendelejev kogeks äratundmisrõõmu veel mitmeski selle raamatu lõigus! Soovin, et härra keemik oleks elus, jooksime temaga klaasi õlut ja seletaksime need elemendid lahti.

Lõuna saabub kell neli vana hea sibula ja tatraga, lisan oliiviõli, et kõhu täis saaks, nagu tervisejuht Alice soovitas. Kõvasti maitsestatult ja laimiga piserdatult maitseb taipäraselt – helge hetk köögiviljaparadiisis.

Nädala jooksul olen söönud kilo seemneid ja pähkleid – tavaline leevikese elu. Aga pekki tahaks ju külmaga ka.

Kell on juba pool kuus, kuid mul on pool tööpäeva veel ees. Jõudu oleks tarvis, kuid tunnen külma ja väsimust, liigese- ja kurguvalu.

Laupäev, 3. detsember

Mis saab pannkookidest?

Ei saagi... Speltajahust saiakesed maitsevad hästi ja speltasai ka, kogu raha eest!

Väljas söömine on raskendatud. Menüüs kas puuduvad sobivad toidud üldse või on need haledad, eriti markantseks näiteks krässukuivatatud baklažaanid, mida ühes uues isehakanud Itaalia restoranis pakutakse.

Et lugejat mitmepäevasest ja -eurosest eksirännakust säästa, tunnistan, et loomuliku maitsega taimetoitu saab süüa näiteks Mamos – Mumbai karrit kikerhernestega.

Päevatsitaat pärineb Tervise Arengu Instituudi toidusoovitustest: “Taimetoidu puhul on vajatav toidukogus väga suur, võrreldes toidu energiasisalduse ja bioväärtusega. See koormab seedeelundeid ning vajab kõige selle seedimiseks suures hulgas seedeensüümide raiskamist. See tekitab lisakoormuse ning koos sellega põhjustab organismile probleeme.”

Pühapäev, 4. detsember

Finiš

Mu lemmikvõileib läbi aegade on ikka röstleib küüslaugu, avokaado, pressitud sidruni, pipra ja tomatiga. Retsept pärineb Londonis ilma teinud Türgi lauljannast sõbrannalt tema vaeseimail päevil.

Siin mu õpiku “pH ime” dieet lõpebki: kehakaalust kaotatud 1 kg, raha kulunud sadakond eurot, igapäevaselt toiduotsimise ja -valmistamisega tegeletud tunde, et külma vastu võitlemiseks kaloreid saada.

Wikipediat uurides leian, et raamatu autorid, abielupaar Young, pärinevad mormoonide usulahust Utah’ osariigist USAs. Praegu tegutsevad nad aga Californias, kus on mõnusalt +20° sooja. Mehel on omandatud teaduslikud kraadid toitumisõpetuses (rõhuga bioloogial ja keemial) nüüdseks tegevuse lõpetanud akrediteerimata õppekavaga Claytoni loodusteaduste kolledžist. Tema naine on massöör.

Mulle tundub, et pelgalt aedvilja-seemnete dieedil võiks meie soojakraadidega olla heal juhul suvel ja lühiajaliselt. Köögiviljad ja muu hea roheline on eluaeg mu menüüs tähtsal kohal olnud ning tervisliku söögi gurmaan olen ikka edasi. Supitegu saab veel rohkem vunki sisse, samuti kohalike aedviljade kasutamine.

Huvi toitumise vastu kasvab: võtan käsile uue raamatu, mis õpetab, et toit on meie sõber ning näljatunne ütleb, millal ja kui palju süüa. Ja sealjuures rohkesti puhast vett juua, et toit ei muutuks vaenlaseks.