Soovid kaalust alla võtta, kuid kaal ei lange? Otsi abi! (13)

Personaaltreeneri ja toitumisnõustaja Erik Orgu sõnul tuleks kõigepealt paika panna realistlik eesmärk. "See on samm number üks! Eesmärk peab olema realistlik – kui keegi ütleb aprillis, et ta tahab suveks alla võtta 20 kilo, siis pole see realistlik, kui ta ütleb seda aga oktoobris või novembris, on see võimalik," selgitas Orgu.

Kui kaalulangetaja ei oska aga käega katsutavat sihti paika panna, tuleks tal Orgu sõnul pöörduda spetsialisti poole, kes teda juhendaks ja vajadusel ka tagant utsitaks. "Kui inimene, kes pole selles vallas kõige pädevam, võtab endale eesmärgi kaal alla saada, siis peaks ta selle kellegagi kooskõlastama. On palju toitumisspetsialiste ja treenereid, kes oskavad aidata."

Tee endale selgeks, mida tahad ja miks

Ka Eesti diabeedikeskuse kaalukabineti endokrinoloog Marju Past kinnitas, et iga dieedipidaja peaks läbi mõtlema, mida ja miks ta tahab. "Dieedipidamine ja kaalulangetamine on psühholoogiliselt suhteliselt raske. Inimene peab endale selgeks tegema, mida ta tahab! Dieedi alustamine on tõsine ettevõtmine – see on elu või mõtteviisi muutmine," märkis Past. "See on nagu suitsetamise mahajätmine: kui peas on asi selge, siis on ka muu selge! Dieedipidamisel pead selgeks tegema, mida sa tahad, miks ja milleks," toonitas ta.

Kui siht silme ees, tuleks hakata järgima, mida suust sisse panna. "Tuleb endale selgeks teha, mis on päristoit. Paljud inimesed arvavad, et näiteks leib on päris toit – samamoodi võib olla seda ka kartulikrõps. Tegelikult on need ennekõike tooted," rääkis Orgu, et kaalulangetaja peaks sööma vaid niinimetatud puhtaid toite.

"Õun, muna, tavaline liha, riis, tatar – sellised hästi lihtsad asjad. Toit peab olema võimalikult töötlemata. Riisi ja tatra sa lihtsalt keedad ära ja sööd," märkis Orgu.

Pasti sõnul on kõige mõistlikum segatoitumine: toidulaual peab olema koht nii juur-, puu- kui ka teraviljadel, valkudel jt toitainete gruppidel. "Kõikide asjade söömine mõistlikkuse piires on tervise pant," ütles Past.

See, et saia peaks asendama leivaga, Pasti sõnul päris õige ei ole. "Pole vahet, kas sa sööd terasaia või teraleiba – igasugu teralised asjad on oma kohal. Röstsai sealhulgas pole aga kõige tervislikum, kuid see ei tähenda muidugi, et see tuleb täiesti ära keelata ja seda ei või elu sees suhu panna!

Samuti on tume šokolaad alati parem kui hele ja sama emotsiooni tekitavad ka erinevad piprad ja tšillid – need rahuldavad maitsemeeli ja tagavad heaolutunde." Väga oluline on Pasti sõnul ka see, et süüakse korrapäraselt. "Süüa tuleb päevas kolm–neli korda, mitte nii, et üks päev viis korda ja teine päev üks kord," ütles ta ja toonitas, et sööma peaks iga päev samal ajal. "Mitte minuti pealt, vaid see aeg võib tund aega kõikuda."

Kui sobivad toiduained on välja praagitud, tuleb paika panna ka kogused, sest Orgu sõnul võib tervislikegi toitude ülemanustamine kaalunumbrit suurendada: "Pole vahet, kas sa sööd õuna või banaani, lõhet või kana – tähtis on see, et sa sööks koguseliselt nii palju, kui sulle on toitu ette nähtud." Ta lisas, et kogused aitab paika panna toitumisspetsialist või dietoloog.

Kaalu end kindlal päeval nädalas

Kaalu langetamise juures on ­Orgu sõnul oluline pidev progress. "Kui inimene otsustab kolme kuu jooksul maha võtta kümme kilo ja kui näiteks esimesel kuul läheb alla viis kilo, seitsmendaks nädalaks on läinud alla ainult kuus kilo, üheksandaks on läinud alla 6,2 kilo, siis sellest ei maksa lasta end heidutada. Kui kolme kuu täitudes on alla läinud soovitud kümme kilo, siis on tegelikult kõik hästi. Progress on tähtis! See, et sa püsid oma eesmärgil," rääkis Orgu.

Kaalule peaks dieedipidaja astuma kõige rohkem kaks korda nädalas, kuid veel parem oleks, kui kaalumiseks leitaks nädalas üks kindel päev. "Kaalumise juures on tähtis see, et alati peaks kaaluma samades oludes. See tähendab seda, et hommikul pärast WCd ja enne söömist tühja kõhu peale," rääkis Orgu, et kaaluda ei tohiks keset päeva või õhtul, kui magu toitu täis ja seeditud toidumass soolestikus väljutamist ootamas.

"Kaalu kõikumine võib olla päris tihe. Kaalu võib tulla juurde nii veest või liigsest söödud toidust. Tuleks valida kindel kaalumispäev, näiteks pühapäev. Niikaua, kui nädalaste kaalumistega läheb number alla, polegi rohkem vaja kaaluda."

Kui aga kaalu hakkab hoo­piski juurde tulema, siis tuleks Orgu sõnul kindlasti midagi muuta ja spetsialistilt abi otsida. Sama leidis ka Past: "Hea on, kui on olemas tugigrupp, sest hulgakesi on alati lihtsam muutusi ellu viia. Tugigrupi poolt tuleb ka tunnustus – siis jätkub motivatsiooni."

Toitumine versus trenn

"Kokkuvõtlikult on trenn kindlasti väiksema tähtsusega kui toitumine. Kui kaalualangus on inimesele 100% tähtis, siis peab ta 100% ka toitumisele keskenduma. Kui ta laseb lõdvemalt, siis tuleb see ­kompenseerida trenniga," ütles Orgu, et protsendiliselt jagunevad toitumine ja trenn vastavalt 70% ja 30%.

Kui Erik Orgu leiab, et trenn ei ole kindlasti sama oluline kui toitumine, siis Pasti meelest on treenimine dieedi ajal aga väga tähtis. "Füüsiline koormus on ääretult tähtis. Toitumises on suurem reserv iseenesest, aga liikumist ei tohi ära jätta," rõhutas Past.

"Võib ju ka pelgalt toitumisega alla võtta, kuid see tulemus pole nii hea, sest meil on vaja lihast, meil on vaja ainevahetust, meil on vaja tervet keha, mitte närbunud asja, mis on kaalus kaotanud."

Pasti sõnul on dieedi põhireegel see, et energiat peab kulutama rohkem, kui seda saadakse. "Kui nii on, siis hakkab ka kaal langema."