Tee ise hõõgveini: greibikoor lisab joogile mõrudust, granaatõun teeb kuivemaks (1)

Hõõgveinist teevad ühe õige kuuma jõulujoogi eeskätt looduslikud vürtsid – kaneel, aniis, kardemon jne.

"Lisada tasub ka tsitruselisi, hea maitsenüansi annab näiteks apelsinikoorest saadav eeterlik õli. Kui tahate aga natuke mõrkjamat jooki, siis võib kasutada greibikoort," ütleb Butterfly Lounge’i baarmen Heinar Õispuu.

Veinidest soovitab ta eelistada punast ja kuiva.

"Punane vein on juba loomult soojem, aga võib ka valgest veinist glögi teha. Sellisel juhul võiks aga rohkem tsitrust ja vanilli sisse panna, need sobivad valge veiniga hästi kokku," õpetab mees.

Kuumutamisega pea piiri

Kes soovib aga intensiivsema maitsega jooki, võib panna vürtsid toatemperatuuril veini sisse päev varem likku ning järgmisel päeval tuleb vajadusel mõnda teist veini vürtsikuse mahendamiseks lisada.

Hoopis kiiremini saab jooma hakata, kui purustada vürtsid nuiaga ja lisada need enne kuumutamist veinisse. Hiljem tuleb jook ainult läbi sõela kurnata.

Hõõgvein ei pea tingimata veinil põhinema – saab teha ka alkoholivaba hõõgveini, näiteks mahlast.

"Poodides leidub ka alkoholivabasid veine või veinilaadseid jooke, aga ma ei tea, kas sellel on mõtet, eriti kui teha glögi lastele. Mahlad asendavad veini küll ja nende valik on ju seinast seina," tõdeb Õispuu.

Alkoholivabale hõõgveinile võib sisse pigistada ka natukene värsket granaatõunamahla.

"Või arooniat – seegi tõmbab suu hästi kuivaks. 20–30 milliliitrit neid mahlu ühe klaasi kohta on täiesti piisav. Kui panna rohkem, siis tapavad nad teised maitsed ära," hoiatab Heinar.

Millega võib hõõgveini tegemisel aga eksida?

"Suurim viga on see, kui lastakse vein keema – jooki kuumutatakse liiga kaua, mistõttu alkohol aurustub ära. Hea mõte ei ole ka kõiki komponente kohe hõõgveini segu sisse panna. Apelsinikoore võiks ikka hiljem veini või mahla sisse pigistada, sest kuumutatuna teeb ta joogi liiga kibedaks," õpetab baarmen.

Kui tavaliselt toidu kõrvale hõõgvein ei käi, siis koos jõuluroogadega võib sedagi nautida.

"Minule meeldib hõõgveini juua õhtul kamina ääres või samas miks mitte kuskil suusatades," ütleb Heinar Õispuu.

Kardemoor (ühele)

Vaja läheb: 160 ml kuiva punast veini, 1 tl otsatäis kardemoni, 1 kaneelipulk, 20 ml brändit, 1 tl fariinsuhkrut, lõik apelsinikoort.

Valmistamine: Vala vein ja brändi kastrulisse. ­Lisa kardemon, fariinsuhkur ning kaneelipulk ja sega kõik läbi. Kuumuta segu tasasel tulel, kuni jook on parajalt kuum, kuid mitte üle 78 kraadi. Vala jook klaasi ning pigista peale apelsinikoorest eeterlikku õli.

Mustasõstra mõnu (ühele)

Vaja läheb: 160 ml 30% jõhvikamahla,

1 tähtaniis, 1 tl fariinsuhkrut, 2 sl mustasõstramoosi, lõik ­apelsinikoort.

Valmistamine: Pane jõhvikamahl, mustasõstramoos, aniis ja ­fariinsuhkur kastrulisse. Sega läbi ja kuumuta segu pliidil parajalt kuumaks. Kurna jook läbi sõela klaasi ning pigista peale apelsinikoorest eeterlikku õli.

Vürtsikas õun (ühele)

Vaja läheb: 160 ml õunamahla, 20 ml suhkrusiirupit, 2 viilu ingverit, 1 kaneelipulk.

Valmistamine: ­Pane kõik komponendid kastrulisse ning sega läbi. Kuumuta segu pliidil parajalt kuumaks, kuid mitte päris keemiseni. Võta ingver välja ning vala jook klaasi.

Allikas: Heinar Õispuu ja Kristo Tomingas, Butterfly Lounge

Vanal ajal kasutati vürtsveini haiguste raviks

Juba antiikajal tarvitati kuumutatud veini, millele lisati erinevaid ravim- ja maitsetaimi ning seda pruugiti eri haiguste raviks.

Hõõgveini raviomadustele viitab ka selle joogi nimetus Hipocris või Ypocras, mis tuleneb Antiik-Kreeka arsti Hippocratese nimest.

Vürtsikas kuumutatud jook aitas vanade uskumuste kohaselt vabaneda keha haaranud kangestavast külmusest, puhastas halba verd, mida muistsel ajal peeti enamiku haiguste peasüüdlaseks ning see ergutas seedimist ja mõttelendu.

Hõõgveini joomine ammustel aegadel oli kindlasti ka ohutum kui suvalisest kohast ammutatud vee joomine janu kustutamiseks.

Põhjus selles, et alkohol ja happed veinis takistasid mikroobide elutegevust. Kuumutamine ja lisatud vürtsid tõstsid efekti aga veelgi – need suisa hävitasid haigustekitajaid.

Allikas: ajakirikook.ee