Viimaste aastate jooksul on teadlased aina enam mõistnud meie organismis elavate bakterite olemust ja vajalikkust. Kui osa baktereid teeb meid haigeks, aitavad teised võidelda haigustega või isegi mõjutada meie tuju. Teadmiste kasvamise tagajärjel kerkib ühtlasi ka küsimus, kuidas ja kas on võimalik baktereid turgutada, kirjutab The Guardian.
Tuleval aastal on probiootiliste toodete turustamiseks planeeritud üleilmselt 28,8 miljardit dollarit. Tooteid tutvustavad reklaamid on lummavad, kuid kas neist ka tegelikult kasu on?
Teaduslikud uuringud on näidanud, et erinevate haigustega (nt Parkinson, Alzheimer, II tüüpi diabeet või südamehaigus) inimestel on erinev soolestiku mikrofloora, kuid on raske välja selgitada, kas see tuleneb haigusest või on sellest põhjustatud. Küll on teada, et mikroosakestel on meie immuunsüsteemis oluline osa ning arvatavasti mängivad nad rolli ka vähiravi tõhususes.
Soolestikus elavad bakterid ei jäta puutumata isegi aju – neurokemikaalid, nagu serotoniin ja dopamiin, mida nad toodavad, on olulised vaimsele tervisele. Seetõttu võib bakterite tasakaalu mõjutamisega muuta ka aju funktsioneerimist.
Probiootikumide kasutamise positiivseid mõjusid näeb näiteks nakkusliku kõhulahtisuse puhul, eriti kui selle põhjustas antibiootikumide tarvitamine. Ligi 30 protsenti antibiootikume tarvitanud patsientidest kogeb kõhulahtisust. California teadlased avastasid aga, et kui süüa kõrvale probiootikume, vähendab see riski pea poole võrra. Uuringud näitavad ka, et probiootikumid aitavad leevendada operatsioonijärgseid komplikatsioone.
Mis puudutab aga külmetushaigusi või hingamisnakkusi, lähevad teaduslikud uuringud probiootikumide suhtes lahku. 2006. aastal avaldatud Saksamaal tehtud uuringus leiti, et kuigi need lühendavad haigusperioodi ja vähendavad tõsisust, ei mõjuta nad haiguse ennetamist ega vähenda haigestumise sagedust.
Cochrane Review vaatles kümmet eri uuringut ning järeldas, et probiootikumid aitasid kaheksaprotsendise tõenäosusega võidelda külmetushaigustega, kuid ei mõjunud samas sümptomite leevendamisele, kui haigus juba organismi jõudis.
Probiootikumide seos kaalu-, vererõhu ja kolesterooli langetamise, nahahaiguste leevendamise, depressiooni, ärevuse jms-ga ei ole aga korralikku teaduslikku tõestust leidnud.
Idee kohaselt peaksid probiootikumid suurendama kasulike bakterite olemasolu või aitama olemasolevaid. Selleks tarbitakse prebiootikume ehk ained, mis soodustavad mikroobide arengut. Toidust saab neid näiteks küüslaugust, sibulatest ja ubadest. Möödunud aastal avastati, et kuigi prebiootikumid imikutele mõeldud piimapulbris ei aidanud ennetada astmat, vähendasid need võimalust ekseemi tekkeks.
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) lükkab igal aastal tagasi kümneid, kui isegi mitte sadu, avaldusi, mille kohaselt on probiootilistel toodetel kasulik mõju tervisele. Keeldumise põhjuseks on enamasti tõendite vähesus. Teised teadlased jäävad aga skeptiliseks, et probiootilistes toodetes olevad bakterid suudavad hakkama saada kõhu happelises keskkonnas ning olla seeläbi kasulikud.
Kommentaarid