Toiduuudised

Ravimtaimed – ohud ja võimalused (5)

Silja Paavle, 25. oktoober 2014, 16:46
Piparmünt on vastunäidustatud maohaavade, sapikivide, maksapõletiku ja migreeni korral. Tema terav lõhn võib kutsuda esile bronhide/hingamisteede spasme ja valusid südame piirkonnasFoto: ALDO LUUD
Et ravimtaimi oma tervise huvides maksimaalselt ära kasutada, on oluline mõista, kuidas need mõjuvad koos tänapäevaste ravimitega. Miks seda tegema peaks ja mida silmas pidada, räägib Triinu Entsik-Grünberg, Südameapteegi proviisor-nõustamisteenuste juht.

Tänases kiires maailmas oleme harjunud mõtteviisiga, et tervisemurede korral pöördume vastava ala spetsialisti ehk siis arsti või apteekri poole ja lähtume ravi planeerimisel nende nõuannetest. Samas on enese tervendamisel modernse ja infotehnoloogiast kubiseva maailma kõrval mõneti uskumatult endiselt ka mõjus koht traditsioonilisel ravikunstil, mis on tänapäevase ravimitööstuse eelkäija ja mille tarkusi on pärandatud põlvest põlve aastasadu. Viimase rakendamisel on aga võrreldes meie vaarisade ja -emadega üks oluline erinevus – kui aastasadu tagasi otsiti abi vaid ravimtaimedel põhinevatest preparaatidest ja muud alternatiivi sisuliselt ei olnud, siis tänapäeval küsitakse nõu arstilt/apteekrilt, aga sageli võetakse raviprotsessi kiirendamiseks paralleelselt tarvitusele ka traditsioonilised ravivõtted- ravimtaimed. Ravimtaimedele on kujunenud eksitav ohutu imago, mille põhjal eeldatakse, et need kas aitavad tervenemisele kaasa või halvemal juhul ei oma mõju. Sealjuures ei anta endale tihtilugu aru, et tänapäeva sünteetiliste ravimite ja ravimtaimede toimeained tihtilugu kattuvad.

Samal teemal

Samuti ei teadvustata, et nii nagu ei ole paljud apteegi ravimid näiteks raseduse ajal soovitatavad, tuleks ka ravimtaimede puhul arvestada mõningate piirangutega. Eelnevat kokku võttes - nii nagu pärime spetsialistidelt aru erinevate käsimüügi-retseptiravimite koostoimete ja kõrvalmõjude kohta, peaksime oma arsti ja apteekrit informeerima ka tarvitavatest ravimtaimedest ning küsima nõu nende sobivuse ja koostoimete kohta nn moodsate ravimitega.

Taimravil on kindlasti oma oluline koht haiguste ennetamisel ja krooniliste tõbede leevendamisel. Samas tuleb anda endale aru, et raskemate ja krooniliste haiguste korral on taimravi ikkagi vaid toetav ravi ning ainuüksi sellel lootma jääda ei saa. Selleks ongi oluline mõista ravimtaimede koosmõju tänapäevaste ravimitega, et neid võimalikult efektiivselt oma tervise huve kaitsma rakendada.

Näiteks:
- palderjani ei soovitata kasutada unerohtude ja rahustitega (barbituraadid ja bensodiasepiinid), sest siis toime tugevneb.
-küüslauku ei soovitata kasutada koos paratsetamooli, atsetüülsalitsüülhappe, viirusevastaste ravimitega, tsüklosporiiniga, sest ta vähendab nende ravimite toimet.

Kui rääkida enimkasutatavatest ravimtaimedest siis on ka neil omad plussid ja miinused:
näiteks kõrvenõgesel on verejooksu peatav, südame, veesoonte, hingamis ja teiste elundite toonust tõstev, külmetuse- palavikuvastane toime. Samas ei soovitata seda vere hüübimise soodustamise tõttu kasutada veenipõletike ja –laiendite korral, ägedate neeru- ja põiepõletike korral ning liigese – ja reumaatiliste põletike puhul. Kõrvenõgese kasutamine on vastunäidustatud raseduse ajal, maokatarri ning trombisoodumuse korral.

Nõmm-liivateel on desinfitseeriv, rögalahtistav, külmetuse- ja palavikuvastane toime ja seda kasutatakse seetõttu köhade, astma, kopsupõletiku ning erinevate seedehäirete puhul. Samuti leevendab see unetust ja seda kasutatakse ka maksahaiguste ja kehvveresuse puhul. Ka nõmm-liivatee on vastunäidustatud rasedate puhul.

Naistepuna on Ravimiameti poolt lausa ravimina klassifitseeritud ja ka rahvameditsiinis on sellest läbi aegade loodetud abi väga paljudele haigustele. Naistepuna kasutatakse põhiliselt kui rahustavat ja depressiooni leevendavat, põletikuvastast ja seedimist korrastavat droogi. Lisaks parandab see sapieritust, aitab leevendada spasme ja kiirendab haavade parandamist. Samas suurendab naistepuna naha tundlikust UV kiirguse suhtes ning ei soovitata seega kasutada pigmendipuuduse korral, aga ka kõrge vererõhuga, maokatarri- või haavandtõve põdemise ajal ega ka gastriidiga. Samuti on ta täiesti vastunäidustatud rasedusvastaste pillide kasutamise, raseduse ja rinnaga toitmise ajal.


Piparmünt on rahustava, valuvaigistava, põletikuvastase, antiseptilise ja antitoksilise toimega. Seega kasutatakse seda neurooside, unetuse, ärevuse, seedetegevuse parandamiseks, iivelduse-oksendamise vastu, aga ka ülemiste hingamisteede haiguste puhul. Samas on pipamünt vastunäidustatud maohaavade, sapikivide, maksapõletiku ja migreeni korral. Tema terav lõhn võib kutsuda esile bronhide/hingamisteede spasme ja valusid südame piirkonnas. Tuleks silmas pidada, et piprmünditeed ei tohiks juua igapäevateena, vaid ravikuurides tuleks pidada vaheaegu.

Harilikul pärnal on rahustav, valuvaigistav, higistama ajav, rögalahtistav, külmetuse- ja palavikuvastane, sapi- ja kuseeritust ergutav, mikroobi- ja põletikuvastane toime. Seda kasutatakse suurenenud erutuvuse, krampide, külmetuse, köha, unetuse, neeru- ja maksahaiguste ja laste nakkushaiguste korral ning abivahendina higistama ajamiseks gripi ja bronhiidi korral. Samas ei soovitata südamehaigetel pärnaõieteed palaviku alandamiseks juua ja rasedatel tuleks vältida suuri annuseid.

Saialill üllatab C-vitamiinirikkuse ja karotiinisisalduse poolest ning sellele omistatakse mikroobi-, põletiku-, sügelemisvastast, verdpuhastavat, rahustavat, immuunsüsteemi turgutavat, spasmolüütilist, valuvaigistavat ja kudede taastumist soodustavat toimet. Saialille ei soovitata tarvitada raseduse ja imetamise ajal. Samuti ei soovitata seda vererõhku alandava toime tõttu madala vererõhuga inimestele. Saialilleteega liialdamine võib esile kutsuda südame kloppimist. Õisikute kasutamine suures koguses võib esile kutsuda maksa- ja sapipõiepõletikke.


Nimekirja ravimtaimede kasulikest toimetest ja nende kasutamisel tähelepanu nõudvatest aspektidest on pikk. Infot leidub nii raamatute kujul kui ka internetis ja sellega saab igaüks omal käel tutvust teha. Oluliseks üldiseks nõuandkeks oleks aga, et ravimtaimi ei tohiks tarvitada järelemõtlematult ning kergekäeliselt. Kindlasti tuleks hoiduda nende kasutamisest tugevate sünteetiliste ravimitega, nagu antibiootikum ja südame-veresoonkonna rohud , kui ei ole olnud võimalust eelnevalt konsulteerida oma raviarsti või apteekriga.