Toidupakendi esiküljelt kaob rasvaprotsent (16)

13. detsembril jõustuv Euroopa Liidu määrus nr 1169/2011 toiduteabe esitamise kohta sätestab ka selle, millist toitumisteavet võib pakendi esiküljel kajastada ehk nüüdsest tuleb panna sinna kirja kas üksnes energiasisaldus või energiasisaldus koos rasva, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisaldusega.

"See tähendab, et tarbijale tuuakse sel juhul rohkem infot pakendi esiküljele, rasvaprotsenti üksikult tõepoolest enam esitada ei või," selgitab määrust põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo juhataja Haidi Kanamäe.

Määrus rõhutab kõiki olulisi toitumisnäitajaid

Nõue puudutab Kanamäe sõnul kõiki tooteid, enim on sellega seotud siiski ilmselt piimatooted, kuna nende pakendite esiküljel on seni sageli välja toodud üksnes rasvasisalduse protsent.

Annika Vilu, Selveri avalike suhete juht tõdebki, et praegu jäävad kauplustes vähesed inimesed piima või hapukoort valides pakendil olevat infot lugema, enamasti ostetakse juba aastatega väljakujunenud lemmiktoodet.

Sätte mõte on Kanamäe sõnul aga selles, et inimene ei teeks oma valikut ainult ühe rasvaprotsendi alusel, vaid vaataks ka teisi toitumise seisukohalt tähtsaid näitajaid.

"Näiteks on turul väga madala rasvasisaldusega jogurtid, mille rasvaprotsenti esiplaanil rõhutatakse, kuid samas on nad suure suhkrusisaldusega ja annavad energiat rohkem kui võib-olla mõni suurema rasvasisaldusega toode," viitab Kanamäe.

Krista Kalbin, ASi Valio Eesti turundus- ja tootearendusdirektor mõistab määruse eesmärki.

"See tagab toitumisteabe võimalikult neutraalse ja tasakaalustatud esitamise, et üks või teine näitaja, näiteks rasvaprotsent, ei mõjutaks liigselt tarbijate valikuid."

Piimapakile jääb rasvasisaldus alles

Samas põhipiimatoodete puhul, nagu joogipiim, hapu- ja rõõsk koor, kodujuust, kohupiim, keefir ning või on rasvaprotsent toote nimetuse osa ehk kirjeldav teave ning seetõttu jääb see Krista Kalbini kinnitusel nende toodete puhul pakendi esipaneelile nimetuse osana alles.

Et tootjail on uued nõuded teada juba 2011. aastast, on nad pakendeid tasapisi uute nõuetega vastavaks viinud.

Kanamäe sõnul võib mingi aja jooksul leida poest siiski ka harjumuspärase pakendiga kaupa, kuna nõuetele mittevastava märgistusega tooteid on lubatud turustada varu lõppemiseni.

Euroliidu muudatused toiduinfo edastamisel

• Nii pakendi tagaküljel olev toitumisteave kui ka põhivaateväljas vabatahtlikult korratav toitumisteave peavad olema esitatud olenevalt pakendi suurusest vähemalt kas 1,2 mm või 0,9 mm tähemärgi suurusega (seni minimaalne suurus puudus - toim).
• Märgistus peab andma teabe toidu energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, valkude ja soola koguse kohta. Seni oli see vabatahtlik.
• Toitumisteabesse võib lisada vaid mono- ja polüküllastumata rasvhappeid, polüoole, tärklist, kiudaineid ning määruse lisas olevaid mineraaltoitaineid ja vitamiine. Viimaseid juhul, kui neid esineb toidus märkimisväärses koguses ehk toidu puhul vähemalt 15% ning jookide puhul 7,5%.
• Kohustuslik teave edastatakse 100 g või 100 ml kohta, teabe andmine portsjoni kohta on edaspidi vabatahtlik.
• Teave allergiat põhjustada võivate koostisosade kohta tuleb pakendatud toitude puhul esitada koostisosade loetelus nii, et nad eristuksid teistest koostisosadest kirjastiili või taustavärvi abil. Pakendamata toitude puhul tuleb allergiat põhjustada võivate koostisosade nimekiri teha kättesaadavaks müügikohas. See nõue lisandub ka toitlustusettevõtetes pakutavatele roogadele.

Allikas: agri.ee