PEREKOND PIIM: üllatusi ka lehmadele! (12)

Pikima piimaletiga hakkab silma Prisma, kus peale tavapiima on müügil riisi-, kaera-, mandli-, kookose- ja sojapiim ning mitme eelneva segugi. Igaühte mitmelt tootjalt.

Kuigi rahvasuus on need joogid üks piim kõik, ei tohiks Prisma Peremarketi ostujuhi Janika Kattai sõnul erinevaid taimseid jooke nimetada piimajoogiks. «Piim on loomne, näiteks soja aga taimne,» selgitab ta.

Taimsete jookide juurde tagasi tulles märgib Kattai, et kuigi need on mõeldud kõigile, ostavad neid eeskätt inimesed, kes ei talu tervislikel põhjustel piima või kes ei tarbi eri põhjustel loomseid saadusi. «Nende inimeste hulk kasvab iga aastaga,» ütleb ta.

Tervistav toime pole teaduslikult tõestatud

«Kiidulaulu võib laulda igale toiduainele, kuid lähtuma peaks ikka toote toitainelisest koostisest ja toiteväärtusest,» nendib Tartu Ülikooli kliinikumi dieediarst Liidia Kiisk, et otsest tervendavat ja teaduslikult põhjendatud toimet niinimetatud taimsetele jookidele anda ei saa.

Lisaks peab Kiisk jookide miinuseks nende väikest toiteväärtust. «Nii riisi, tatra, hirsi, odratangude kui ubade leotamisel, pesemisel, kupatamisel või kuumutamisel, mida on taimsete jookide valmistamiseks vaja teha, väheneb selle vitamiini- ja valgusisaldus,» selgitab arst. Sestap soovitab ta neil, kes lehmapiima toiduks kasutada ei saa, süüa hommikuti pigem putru, mille toiteväärtus on suurem. «Võin julgelt väita, et pudrusööjad võidavad rohkem,» lausub ta.

Dieediarsti sõnul ei sobi näiteks otra, nisu, rukist ja kaera sisaldavad piimad tsöliaakiat põdevatele inimestele, laktoositalumatusega inimesed peaksid sööma piimasuhkruvabasid ehk laktoosivabasid piimatooteid. Samuti on toiduallergeenina tuntud soja. Suure valgu- ja rauasisaldusega kitsepiim sobib rauavaeguse või lehmapiima allergia korral, samas selle kõrge valgusisaldus kipub väikelaste neere koormama.

«Üldreegel on see, et taimsed valgud on organismile raskemini omastatavad, loomsed kergemalt. Aga vaja on mõlemaid,» rõhutab Kiisk.

Taimetoitlane Sandra Vungi, kes on peaaegu kõiki taimseid jooke katsetanud, teab, et kõige piimasemad ja rammusamad on soja- ja pähklipiim. Kookospiim on tema sõnul võrratu magustoitude, aasia roogade ja näiteks taimse juustu valmistamisel.

Riisipiima ja kaerapiima soovitab Vungi pigem niisama joomiseks. «Need on lahjemad ja kergema maitsega kui eelnevalt mainitud piimad,» selgitab ta. Kõigist taimsetest piimadest saab tema sõnul edukalt valmistada ka näiteks pannkooke.

Sandra Vungi kasutab kõige sagedamini soja- ja kookospiima ning koort, teistel soovitab taimset piima valides lähtuda nii oma rahakotist kui ka sellest, kus piima kasutada soovid. «Niisama joomiseks võib sojapiim algul natuke võõristava maitsega olla, seetõttu võib valida mõne lahjema piima. Toiduvalmistamiseks aga võiks just mõne rammusama taimse piima võtta, siis jäävad konsistents ja maitse paremad.»

Liidia Kiisk tuletab meelde, et tegelikult saab täiskasvanud inimene hakkama ka piimata, kui ta sööb juustu, kohupiima, liha, kala ja mune.

Artikli koostamisel on kasutatud

ASi Maag kodulehel olevat infot.

Loomne piim, Lehmapiim

Toorpiim

(3,8%–4,6%)

Toorpiima biokeemiline koostis (vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed) on säilinud muutumatul kujul. Samas võib töötlemata piimas leiduda baktereid, mis valede säilitustingimuste korral võivad hakata intensiivselt paljunema. Toorpiim säilib võrreldes pastöriseeritud piimaga lühemat aega. Poest võib leida 4,6% Nopri piima, lisaks on 11 Selveris Eesti Mahe 3,8%–4,6% toorpiima automaadid.

Kõrgpastöriseeritud, ka kõrgkuumutatud piim

(1,5%, 2,5%, 3,5%, 3,2%)

Pikemaajaliseks säilitamiseks läbib piim lisaks tavapastöriseerimisele ka steriliseerimise ehk kõrgkuumutamise. Piima töödeldakse umbes 140 °C juures mõni sekund ja pakendatakse seejärel aseptiliselt.

Kinnist pakki võib hoida ka toatemperatuuril, pärast avamist tuleb piim panna külmkappi ning nädalaga ära kasutada.

Rahvusvaheliselt nimetatakse seda UHT piimaks (ultra high temperature), Eestis on peale kodumaiste piimade müügil ka Läti, Saksamaa ja Poola tooteid.

Laktoosivaba piim

Laktoosivaba piim on mõeldud eeskätt neile, kellel on muresid piimasuhkru talumisega. «Kui piimatoodetes sisalduvad piimasuhkur, piimavalk ja kaltsium, siis Valio Eila piimajoogist on piimasuhkur ehk laktoos aga täielikult eemaldatud, kuid tava­piimale kasulikku mõju andvad kaltsium ja piimavalgud on alles. Kui piimajoogist on laktoos täielikult eraldatud, siis sellist toodet ei saa seaduste järgi «piimaks» nimetada,» selgitab Valio Eesti turundusdirektor Krista Kalbin.

Pastöriseeritud piim

(0,5%, 2,5%, 3,5%)

Pastöriseerimise käigus kuumutatakse piima 72 kraadi juures 15 sekundit. See pikendab säilivusaega ja hävitab tervisele ohtlikud mikroobid, ka osa vitamiine hävib. Lisaks kaotavad aktiivsuse piimas olevad ensüümid, muutes piima bakteritele paremaks kasvu- ja arengukeskkonnaks. Seepärast pakipiim ei lähegi hapuks, vaid rikneb. Eestis on levinuim 2,5% rasvasisaldusega pastöriseeritud piim.

Latte piim ja cappuccino piim

Kõrgkuumutamine annab piimale veidi magusama maitse, seega sobib see hästi kohvijookidesse. «Latte ja cappuccino piim vahustuvad hästi ning tagavad kohvil stabiilse vahu,» selgitab Tere ASi tootejuht Liina Suurvarik.

Kõrgkuumutatud piimadena säilivad need kinnisena toatemperatuuril pikka aega.

Kitsepiim

(1,5%, 2,55%)

Eestis kaubandusvõrgus müügil nii kõrgpastöriseerituna kui pastöriseerituna, Poola ja Prantsusmaa päritolu.

Kitsepiim on lehmapiimast valgu- ja rauarikkam. Sobib eriti neile, kellel on lehmapiima valgu allergia. Veebikülje allergialaps.ee andmeil kulub lapse päevase loomse rasva ja valgu vajaduse rahuldamiseks kitsepiima 30–40% lehmapiimast vähem. Tartu Ülikooli kliinikumi dieediarst Liidia Kiisk soovitab kitsepiima lapsele anda siiski vaid siis, kui seda on soovitanud arst.

Vitamiinidega rikastatud piim

«D-vitamiini vaegus ohustab Põhjamaa inimesi ka päikesevaestel suvedel, rääkimata pikast ja pimedast sügis-talvisest perioodist,» kinnitab Liina Suurvarik, et Eesti tarbijad on D-vitamiiniga rikastatud piima väga hästi vastu võtnud. D-vitamiin pole tema sõnul oluline üksnes väikelastele, vaid ka täiskasvanutele, aida­tes kaasa kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele.

Valio Gefiluse piim on lisaks rikastatud piimhappebakteriga LGG, mis peab aitama hoida tugevana immuunsüsteemi, luid ja hambaid ning soodustab kaltsiumi imendumist.

Taimsed piimad

Kookospiim

Kui vett ja kookose viljaliha võetakse võrdsetes kogustes, nimetatakse tulemust kookospiimaks. Rasva võib kookospiimas olla kuni 17%, kuid toodetakse ka vähendatud rasvasisaldusega ning isegi rasvavaba kookospiima.

Kasutatakse laialt Kagu-Aasia maade köökides, seda lisatakse kõikvõimalike liha-, kala- ja köögiviljahautiste ja suppide, kastmete ning muidugi ka kõikvõimalike magusroogade maitsestamiseks.

Sojapiimad

Sojapiim on valmistatud küpsetest sojaubadest. Oad leotatakse ning seejärel purustatakse koos vee ja mingi loodusliku magustajaga. Sojapiim on kolesteroolivaba ja ei sisalda eriti küllastunud rasvhappeid. Sobib laktoositalumatuse või piimaallergia korral. Sisaldab lehmapiimast vähem proteiini.

Poest võib leida ka mitmesuguseid maitsestatud sojajooke (näiteks punaste marjade maitselise sojajoogi), samuti kaltsiumiga rikastatud kõrgpastöriseeritud sojajoogi.

Riisijook

Riisipiim on segu osaliselt jahvatatud riisist (11%–14%) ja veest. Poes on saadaval erimaitselisi riisipiimasid – näiteks šokolaadi- või vanillimaitselisi. Riisipiim sobib sojaubade, pähklite või lehmapiima allergia korral. Selles ei ole küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli, kuid puudub ka proteiin.

Poest võib leida ka kookosega riisijoogi (täistera riisi 17%, kookospiima 4%) ja tatra-riisijoogi (tatart 8%, riisi 7%).

Kaerajook

Kaer on üks proteiinirikkamatest teraviljadest. Kaerapiim aitab alandada kolesteroolitaset, see sisaldab kiudaineid, oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid ning E-vitamiini. Ka on kaerapiima rasvasisaldus väike.

Kõrgpastöriseeritud mandlijook

Mandlipiim on armastatud toiduaine taimetoitlaste jaoks, kuid kogub järjest populaarsust ka lehmapiima asendajana. Mineraalainete sisalduse poolest ongi mandlipiim võrreldav lehmapiimaga, kuid selles sisalduv kaltsium on isegi paremini omastatav. Mandlipiim on soovitatav lehmapiima talumatuse korral, samuti kõrge kolesteroolitaseme puhul.

Pildil olev mandlijook sisaldab lisaks 8% mandlitele ka 6% agaavisiirupit.

Tee ise kodus piima

Kui poeriiulil tunduvad taimsed piimad üsna krõbeda hinnaga – näiteks liitri riisipiima eest küsitakse 2,65 ja tatra-riisijoogi eest 2,55 ja 0,75liitrine mandlijook maksab 3,19 eurot, siis tasub mõelda ka nende isetegemisele.

Sojapood.ee müüb Midzu piimamasinat-kombaini , millega saab viie minutiga teha liitri piima. Piimamasin maksab küll 129 eurot, kuid iga päev taimepiima juues teenib selle peagi tasa.

Näiteks kaerapiima valmistamiseks läheb tarvis 100 g kestaga kaerateri ja 1100 g vett. Terasid tuleb pesta ja leotada umbes 12 tundi. Seejärel tuleb panna need koos veega masinasse ja piim valmib mõne minutiga.

Sama masinaga saab teha ka jäätist, putru, suppi jpm.

Eestis piim, Euroopas täispiim

Euroopa Liidus jaotatakse joogipiim kolme rühma: täispiim (rasva vähemalt 3,5%), väherasvane piim (rasva 1,5–1,8%) ning rasvatu piim (rasva kuni 0,5%). Kui Eesti astus Euroopa Liitu, tohtisid liikmesriigid toota ja turustada üksnes eelnimetatud kolme piima, aga kuna üle 90% Eestis toodetud joogipiima rasvasisaldus oli 2,5%, taotles Eesti luba jätkata eestlastele harjumuspärase piima tootmist, selgitab põllumajandusministeeriumi turu arendamise büroo peaspetsialist Joosep Lukk.

2008. aasta 1. jaanuarist on Euroopa Liidus lubatud toota eri rasvasisaldusega kuumtöödeldud joogipiima. Nii võib ka Eestis jätkuvalt toota 2,5% joogipiima. Samasuguse erandi said veel üheksa riiki.

Kondenspiim

«Kondenspiim saadakse vee osalise eemaldamisega piimast, väherasvasest piimast, lõssist või nende segust ja sellele võib olla lisatud koort või piimapulbrit või mõlemaid. Piimapulber võib piimakuivaine üldkogusest moodustada kuni 25 protsenti,» selgitab Polven Foods OÜ müügi- ja turundusjuht Diana Karro. Kondenspiim võib olla nii magus kui magustamata.