Toiduuudised
22. jaanuar 2011, 09:05

Kokka kodus – siis säästad end ohtlikest e-ainetest (4)

Viiendik eestlastest kahtleb poes müüdava toidukauba ohutuses ja enamik eestimaalasi ostab võimalusel

kohalikke tooteid, kinnitab AC Nielseni uuring. Üks välismaa toodangu ebausaldamise põhjus võib olla tõik, et pakenditele kirjapandu on puudulik, nendib Angelika Erin.

Kuigi teadlased ja tootjad ütlevad, et E-aineid võib tarbida ohutus kohuses, tootjad ohutut kogust pakendile ei märgi. Ning see on üks olulisemaid põhjusi, miks teadlikud inimesed pakendile kirjapandut ei usalda. «Et vastavat nõuet pole, tootjad ohutuid koguseid pakendile ei märgi. Ning seetõttu ei saa inimene kuidagi kontrollida, palju ta üht või teist lisaainet on päevas suutnud sisse süüa,» selgitab raamatu «Saladuslikud E-ained meie igapäevatoidus» koostanud Angelika Erin.

Eri ainete koosmõju teadmata

«Esiteks on uuringuid tehtud ja lubatavus arvestatud täiskasvanud inimese, mitte laste järgi,» lausub ta. Teine tähelepanek on Erini hinnangul eriti karm – kui mõni inimene saab E-ainetest reaktsiooni (nt kõhuprobleemid, limaskestaturse, nahalööve, oksendamise jne) kohe, siis teistel võivad need ilmneda alles aastatepikkuse kasutamise järel (kasvajad, Alzheimeri tõbi, nägemishäired, migreen jt) ja kolmandatega ei pruugi midagi juhtuda.

«Keegi ei tea, kuidas mitu lisaainet koos võivad mõjuda. Seetõttu ongi parem, kui võimalikke kahjulikke E-aineid toidus ei oleks,» nendib ta. Erin ei salga, et E-ainetel on ka häid külgi – näiteks pikendavad säilivust, parandavad maitset ja konsistentsi, tugevdavad värvi jne.

Poes peaks olema valikut igaühele

«Muidugi ei saa ma kindel olla, mida köögivili sisaldab ja kas puuviljalt olen saanud vaha maha, kuid ise süüa teha on ikkagi kõige kindlam. Ma lihtsalt ei taha enam valmistoitu, kui loen karbilt, mida see sisaldab,» lausub Erin ja nendib, et kodune toiduvalmistamine on ainus viis võimalikult vähe E-aineid endale sisse süüa.

«Kala ostes tuleks vaadata, et see poleks vana ega suur – seesugused võivad kõikvõimalikke toksiine täis olla. Ning piparkooke ei kaunistanud ma poest ostetud värvilist glasuuriga, need sisaldasid peaaegu kõik asovärve,» märgib ta.

Kodune keetmine-küpsetamine säästab ka tülikast, sageli kribukirjas teksti lugemisest pakendilt. Kuigi sedagi tasub teha, sest Angelika Erin usub – E-ainetes orienteerumine ei käi üle jõu kellelegi. Seda enam, et temagi raamatus on kodutöö inimese eest juba ära tehtud.

Kuid E-ainete võimalikust kahjulikkusest hoolimata ei arva Erin, et neid sisaldava toidu müük tuleks lõpetada. «Kuna kunstlike lisaainetega toit on odavam, siis ei ole vaja neid kelleltki ära võtta. Lihtsalt igas suuremas toidupoes võiks olla ka korralik mahetoodete lett,» paneb ta ette.

Mujal keelatud, meil lubatud

E 952 (tsüklamaat) keelati Angelika Erini andmeil USAs 1970. aastal, see olevat keelatud ka Inglismaal ja Norras, kuid Eestis on see kasutusel. E 952 võib esineda karastusjookides, dieettoodetes, närimiskummides ja mujal, kus ta on suhkruasendajana. Õhtuleht leidis E 952 Heliisi metsvaarikasiirupist.

2009 sügisest otsustati Soomes Espoos laste koolitoidus mitte kasutada E 621 (naatriumglutamaati, popima nimega MSG), hiljem laienes see Helsinkisse. «Nad on teadlikud, et E 621-l on võimalik kahju tervisele ja nad ei soovi, et lapsed sööksid toitu, mis võib nende tervisele kahjulikult mõjuda,» selgitab Angelika Erin. Õhtuleht leidis E 621 näiteks VOT Moskva konservvorstist, Rakvere viineritest, Rakvere suitsuse ploomitäidisega lihapallidest, sidrunitäidisega oliividest, Atria soodsatest sardellidest, Tõmmu poolsuitsuvorstist, Esva külmutatud kalapulkadest, Columbuse kalapulkadest, Talleggi lepasuitsutatud fileerullist, Nõo lihatööstuse delikatessmaksapasteedist ja väga-väga paljudest teistestki lihatoodetest.

Prantsusmaal on Angelika Erini sõnul tehtud ettepanek modifitseeritud tärklised E 1404–1452 lubatud lisaainete nimekirjast eemaldada. «Kuna need on saadud keemilisel töötlemisel, siis pole sel lisaainegrupil mingit toiteväärtust,» selgitab ta. Õhtuleht leidis selliseid lisaaineid Ekströms vaniljekastmest ja Rakvere viineritest.

Rootsis ja Leedus on asovärvide (E 102, E 110, E 122, E 129, E 151 jt) kasutamine lastetoitudes keelatud. Alates 20. juulist 2010 peavad toiduained, mis sisaldavad mis sisaldavad lisaaineid E 102, E 104, E 110, E 122, E 124, E 129, Euroopa Nõukogu ettekirjutuse kohaselt ka Eestis kandma märgistust «Võivad avaldada kahjulikku toimet laste aktiivsuse- ja tähelepanuvõimele».

Õhtuleht leidis seesuguseid komme, mis sisaldavad E 104 ja asovärve, ohtralt: Optima Linja karamellid Düšešš ja Troopiline kokteil (E 102), Optima Linja karamellid Raugeriškis (E 124), Maiasmoka marmelaadikomm puuvilja-mix (E 104, E 110, E 124, E 131), Rosheni karamell Vähjad (E 124).

Seejuures kirja, et need kommid võivad avaldada mõju laste aktiivsus- ja tähelepanuvõimele, tuleb tikutulega otsida. Õhtuleht leidis selle vaid Vikstali marmelaadi Sidruni-apelsini lõigud pakendilt (sisaldab E 122, E 133, E 110).

E-ained, mida ei pea kartma:

E 100 – kurkumiin (valmistatakse kollajuurest)

E 140 – klorofüll (valmistatakse taimede söödavatest osadest)

E 160c – paprikaekstrakt (paprikakaunadest)

E 163 – antotsüaanid (söödavatest taimedest)

E 306 – tokoferoolikontsentraat, vitamiin E (sojaõlist, nisust jms)

E 325, E 326, E 327 – piimhappe soolad (tekib piimhappe kääritamisel piimast ja aedviljadest)

E 334 – viinhape (looduslik, sünteetilist viinhapet ei tohi lisaainena kasutada)

E 353 – metaviinhape (valmistatakse viinhappest)

E 470 – rasvhapete soolad (looduslikud)

E 938 – argoon (väärisgaas, leidub pakendatud toidus)

E 939 – heelium (väärisgaas, leidub pakendatud toidus)

E 941 – lämmastik (toodetakse õhust, kasutatakse külmutatud ja vaakumpakendatud toidus, õlletööstuses)

E 948 – hapnik (pakendusgaas)

E 949 – vesinik (pakendusgaas)

Allikas: Angelika Erin «Saladuslikud E-ained meie igapäevatoidus», Meediatera 2010

Sünteetilised lisaained kõige kahjulikumad

Esimene rühm lisaaineid on looduslikud, loomset või taimset päritolu ainete lagundamisega saab organism ise hakkama. Looduslikud lisaained on näiteks: E 100, E 140, E 160c, E 162, E 322, E 410.

Teine rühm on loodusidentsed ained, mida leidub küll looduses, kuid mis valmistatakse sünteetiliselt, sest nii on odavam. Näiteks E 160a ehk beetakaroteen võib olla samuti sünteetiline.

Kõige kahjulikumad on sünteetilised lisaained. Neil võib olla varjatud kõrvaltoime, mis ilmneb alles aastate pärast. Näiteks E 951 (asprtaam), E 954 (sahhariin), E 122 (toiduvärv asorubiin ehk karmosiin), E 211 (säilitusaine naatriumbensonaat) jne.

Kahjulik või mitte?

Kuigi beetakaroteen ehk E 160a on väga levinud, ei leidu pakendeil märget, kas tegu on loodusliku või sünteetilise ainega. Õhtuleht leidis E 160a näiteks järgmistest toodetest: Fazeri Muumi pulgakommid, CiniMinis hommikuhelbed, Tutti Frutti puuviljamaitselised kommid, Viru majonees, Fazer kodusai, Kalevi pirnimaitselised karamellid.

E-ainete määraja suunab ohutult tarbima

«Ohtlike E-ainete määraja» on rahakoti vahele mahtuv väike ülevaatlik voldik, mida on lihtne kaasas kanda ning kus on ära toodud kõige ohtlikumad lisaained, mida leidub toidus, jookides, ravimites, kosmeetikas jne.

Mullu tasuta jagatud voldiku andis välja kirjastus Petrone Print koos Angelika Eriniga, praegu saab seda tasuta välja printida kirjastuse koduleheküljelt petroneprint.ee.

Samast saab 0,96 € (15 kr 2 senti) eest osta ka õhukese krediitkaardi mõõtu luubi, millega on mugav uurida pisikeses kirjas tootepakenditele kirjutatud koostisosi.

Õhtuleht tegi voldikuga põgusa tiiru poes ja uuris selle abil mõnesid tooteid. Milliseid tervisele ohtlikuks osutuda võivaid aineid leidsime?

Rainbow’ kurgiviilud marinaadis sisaldavad E 211 ehk naatriumbensoaati.

Orbiti suhkruvabad sidruni- ja mündimaitselised hambahoolduspastillid sisaldavad

E 951 ehk aspartaami ja E 950 ehk atsetsulfaamkaaliumi.

VOT! Moskva konservvorst sisaldab muu hulgas ka E 450 ehk difosfaate, E 621 ehk naatriumvesinikglutamaati, E 250 ehk naatriumnitritit, E 621 ehk naatriumvesinikglutamaati.

Soodne sardell (tootja Atria Eesti AS) sisaldab muu hulgas ka E 621 ehk naatriumvesinikglutamaati, E 250 ehk naatriumnitritit, E 451 ehk trifosfaate.

Rakvere viiner sisaldab E 621 ehk naatriumvesinikglutamaati, E 250 ehk naatriumnitritit.

Rakvere pihvid sisaldavad E 621 ehk naatriumvesinikglutamaati.

Nõo lihatööstuse delikatess-maksapasteet sisaldab E 450 ehk difosfaate, E 451 ehk trifosfaate, E 621 ehk naatriumvesinikglutamaati, E 250 ehk naatriumnitritit.

Wõro Tõmmu poolsuitsuvorst sisaldab ka E 451 ehk trifosfaate, E 621 ehk naatriumvesinikglutamaati, E 250 ehk naatriumnitritit, E 120 ehk karmiini.

Felixi küüslaugukaste sisaldab muu hulgas ka E 211 ehk naatriumbensoaati.

Tutti Frutti puuviljamaitselised kujundkommid, Muumi pulgakommid ning Laima apelsini, maasika, kiivi- ja viinamarjamaitselised karamellid sisaldavad muuhulgas ka E 120 ehk karmiini.

Draamateatri kook sisaldab ka E 120 ehk karmiini.

Mõni tootja pole kahjulike toiduvärvide E-dega, vaid sõnadega välja kirjutanud – ilmselt lootuses, et sõna E puudumine tekitab lapsevanemais turvatunnet. Sellised tooted on näiteks Optima Linja sidruni-apelsini karamellid (sisaldab karmiini ehk E 120), Haribo pico-balla puuviljamaitselised kommid (sisaldab karmiini ehk E 120, Optima Linja karamellid Düšešš (sisaldavad briljantsinist FCF ehk E 133).

Tere maasika-vaarika light jogurt suhkru- ja magusainetega sisaldab karrageeni (E 407), aspartaami (E 951), Atsetsulfaam K-d (E 950). Mikaado värviline tuhksuhkuru karbil on kirjas kõik värvid sõnadega ning nende hulgast leiab ka karmiini (E 120) ja briljantsinise (E 133).