Kolumnid

EVELIN ILVES: masendavalt tervislik ehk Kuidas siin maailmanurgas ellu jääda (25)

Evelin Ilves, 30. jaanuar 2020, 07:50
Töötervihoiuarst Evelin IlvesFoto: Stanislav Moshkov
Jätkan eelmisel nädalal alustatud talvemasenduse teemat. Pimedal perioodil siin maailmanurgas ellujäämiseks on valguse püüdmine tõesti elulise tähtsusega. Seda kordan üha ja uuesti, kuna mu enda uus elukorraldus on sundinud mind tööpäevadel pikkadeks tundideks kunstliku valguse ja õhu kätte, sestap tunnen omal nahal, kuidas sõõm päevavalgust – olgugi pilvedest pimendatud – mõjub nagu annus C-vitamiini otse südamesse.

Valgus on oluline ka D-vitamiini tootmisel, ent selle jaoks meil talvel neid õigeid lainepikkusi siin siiski ei jagu. Sestap tuleb purgist lisa ammutada. Sellele on alla kirjutanud ka tohtrid ja teadlased – kõik vanuserühmad beebidest eakateni vajavad Põhjalas terveks jäämiseks igapäevast D-vitamiini annust. Kui tunnete end väsinuna, tehke vereanalüüs ja vaadake, kas olete piisavalt varustatud.

Samal teemal

Toiduga saab samuti palju ära teha. Et külmal ajal endal soe sees hoida, tasub eelistada sooje ja isegi vürtsikamaid toite. Jäätis ja jääkülm vesi tasub kindlasti suveni pausile panna, see lihtsalt tapab meie võimet niigi rasketest oludes seedimisega tegeleda. Kes ilma lihata elu ette ei kujuta, siis talv on just õige aeg paar korda nädalas head vabapidamisel ja õnnelikku elu elanud lamba, veise-või ulukiliha oma menüüsse lisada. Rohkem polegi vaja.

Mida aga tervise tagamiseks rohkesti sel vaesel aastaajal vajame, on naturaalsed vitamiinid, mineraalid ja fütotoitained. Neid saame värvilistest puu-ja köögiviljadest. Viie peotäie asemel soovitavad asjatundjad nüüd kindlasti nende kogust vähemalt kümne annuseni suurendada. Ja mida rohkem värve, seda parem, sest kogu vikerkaar meie taldrikus annab sama uhke pigmentide paleti meie toitmiseks. Sära toovad nad silmisse ohtrasti juurde.

Polaarööde üleelamise saladus peitub aga vanaemade hapukapsa tünnis. Hapendamine ehk fermenteerimine teeb toorete köögiviljadega imet. Nad muutuvad palju kergemini omastatavaks ning selle protsessi käigus paljunevad miljonid kasulikud bakterid, mis meie seedimist ning eriti immuunsüsteemi löögijõulisena aitavad hoida. Kõiksugu viirustest ja pahalastest võitu saamiseks on sel meeskonnal hindamatu panus. Lisaks meile hästi tuntud valgele kapsale saab fermeteerida tegelikult kõiki juurikaid ja paljusid leht-ja kaunvilju.

Seda on imelihtne kodus teha. Jaapani köögis on aegade algusest saadik fermenteeritud sojaube ning sellest sünnivad sellised tervisehõrgutised nagu miso, tempe ja nato. Koreas vürtsidega hapendatud hiina kapsast saab terav imetoit nimega kim-chi. Erinevad teeseened toodavad palju probiootilisi jooke, millest kombucha ja vesikeefir on ka meie kodudesse ning kohvikutesse jõudnud. Need kõik tasub talvel menüüsse võtta. Sest nad on lausa masendavalt tervislikud. Maitsvad muidugi ka!

Jagan teiega täna üht imelihtsat ja kiiret soojendavat rooga, millega on tore päästa oma lõuna-või õhtune söögikord: 

ROHELISED OAD SOOJENDAVATE VÜRTSIDEGA 4-6-le

1 spl head õli (nt seesami)
1 spl võid või gheed
500 mL rohelisi ube, tükeldatud (või sparglit või okrat)
500 mL häid kartuleid, õhukeseks viilutatud (proovi siniseid!)

1-3 küünt küüslauku, peeneks hakitud
1 spl värsket ingverit, riivitud

1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl jahvatatud koriandrit

1⁄2 tl kurkumi pulbrit

kaunistuseks maitserohelist (lehtpeterselli, koriandrit, murulauku vms)

Kuumuta madalal kuumusel õli ja või sees rohelised köögiviljad ja kartul, lisa ingver, vürtsköömned, koriander, kurkum ja cayenne, prae umbes 5 minutit, kuni kartulid pisut pruunistuvad.

Seejärel lisa küüslauk ja tomatid, maitsesta soolaga ja hauta veel 10 minutit – kuni köögiviljad on mõnusalt pehmed (ära üle lase!) .

Söö omaette roana, aga kui tahad toekamat tunnet, serveeri juurde natuke hautatud riisi. Raputa üle ohtra maitserohelisega ja mõnus soojus püsib sinus veel kaua!